lühifilmid saated videod treilerid

17.11.08 Arvamus 50D-st

---

**D seeria uue mudeli saabumise hetk tundus pisut üllatav, kuna eelmine mudel, 40D, jõudis turul olla vaevalt aasta. Ometi viitasid paljud uuendused just sellele, mida Canonilt kõige rohkem oodati: tõsist suhtumist konkurentsi.

Loe edasi...

20.04.08 Esmamuljed 450D-st

---

Olgugi et kere suurus on jäänud eelkäijatega samaks (vahe on ainult mõned millimeetrid), tundub uue kaamera käes hoidmine märkimisväärselt mugavam.

Loe edasi...

17.11.08 Arvamus 50D-st

---

**D seeria uue mudeli saabumise hetk tundus pisut üllatav, kuna eelmine mudel, 40D, jõudis turul olla vaevalt aasta. Ometi viitasid paljud uuendused just sellele, mida Canonilt kõige rohkem oodati: tõsist suhtumist konkurentsi. Suurema lahutusvõimega ekraan, HDMI-ühendus, UDMA-toetus, võimalus kalibreerida teravustamist – kõik need võimalused ainult 12 kuud pärast 40D-d lausa sunnivad tänama Nikoni D300-t Canoni "jalule" ajamise eest.

Nüüd aga selle juurde, mida ma Canoni suhtumises kohe mitte ei mõista. **D seeria on teadupärast olnud EOS kaamerate keskklass, pakkudes adekvaatset pildikvaliteeti(*) ning ***D seeriaga võrreldes ka paremat ergonoomikat. Kas tõesti olid viimase mudeli müüginumbrid nii kehvad, et pidi resolutsiooni tõstma lausa 50% võrra? Tulemus on ju ette arvata: pildikvaliteet paranenud ei ole, erinevatel andmetel on see kõrgematel ISO-del kahjuks isegi kahanenud, viies endaga kaasa samuti mõnevõrra dünaamikaulatust. Veelgi enam, lineaarselt võttes tähendab poole võrra suurem resolutsioon poole võrra vähenenud ruumi mälukaardil.

Arvatavasti jääbki see vaid ilusaks mõtteaineks, millist pildikvaliteeti oleks Canoni pikalt valminud uus sensoritehnoloogia lubanud "ainult" 10 resolutsiooniühiku puhul. Positiivsest küljest vaadatuna on kere hind puutumatuna jäetud.

(*) Mõne aasta eest, kui 400D ning 30D olid veel verivärsked mudelid, sai alguse kummaline tendents paljude fotograafide seas vinguda selle üle, miks pildikvaliteedile orienteeritud mudel madalama klassi esindajaga võrreldes väiksemat resolutsiooni pakub. Nurin jätkus ka 450D ning 40D puhul, kus resolutsioon, pildikvaliteeti kõige vähem mõjutavam osa, püsis endiselt madalama seeria kasuks.

20.04.08 Esmamuljed 450D-st

---

Üleeilne Photopointi ajaveebi sissekanne teavitas, et Canon 450D on lõpuks lattu jõudnud.

40D omanikuna olen juba mõnda aega mõelnud tagavarakere soetamisest; vana 350D ei ole uue kaamera kõrval enam kuigi usaldusväärne (põhiprobleemideks liialt väike pildiotsija ning nüüdseks juba selgelt iganenud fokusseerimissüsteem). PMA-eelselt väljahõisatud 400D järglane jättis oma tehniliste näitajate põhjal sümpaatse mulje, seega mõjus eelmainitud Photopointi teadaanne saabunud mudelist positiivselt.

Tartu Kaubamaja Photopointi müügiletil rõõmsalt vastuvaatav 450D koos stabiliseeritud 18-55mm komplektobjektiiviga oli suurepärane jätk niigi päikesepaisteliselt alanud kevadiselt soojale laupäevale. Eelmiste mudelitega võrreldes on edasiminek ergonoomikas silmnähtav: kummiga kaetud käepide keskmise sõrme jaoks mõeldud lohukesega, kere voolujoonelisem kuju, lisaks mõneti ehk isegi loogilisem nuppude paigutus. Olgugi et kere suurus on jäänud eelkäijatega samaks (vahe on ainult mõned millimeetrid), tundub uue kaamera käes hoidmine märkimisväärselt mugavam.

Kriitilisi muudatusi leidub ka keres endas: pildiotsija on väheke, kuid tajutavalt suurem, samuti ISO-väärtuse võrra informatsioonirikkam. Fokusseerimine tundus – vähemasti kaupluses – kiiremini reageeriv (ajapiirangu tõttu jäi jälgiv fokusseerimine proovimata). Pikka aega nurinat väärinud punktmõõtmise puudumine on lõpuks likvideeritud (kuigi paljudele ei pruugi 12 resolutsiooniühiku kohta suur, neljaprotsendiline punkt meeldida). Menüü poolest on 450D sarnane 40D-ga, kallima vennaga jagatakse veel pehmelt käivat päästikut; katikuheli on eelkäijatest pisut mahedam. Tervitatav muudatus on ka uuenenud aku, mis lubab kauem pildistada (paratamatult endise patareitallaga mittesobimise arvelt).

Uuele kaamerale lisaks paarisajakroonine lisaväljaminek ka uuele mälukaardile vaevalt et tõsine puudujääk on, kuigi suur osa fotograafidest hindavad Compact Flash kaartide suurust.

Ainukeseks arusaamatuks vahejuhtumiks jäi LiveView, mis tundus kummalisel kombel nõksuvat – 30-se kaadrisagedusega pilt seiskus iga paari hetke tagant. Esines see kiirete kompositsioonimuutuste puhul.

Uue sensori kvaliteedist mõne sõnaga. Negatiivse omadusena on müra madalamate ISO-de juures võimendunud, positiivse omadusena on aga see maksimaalsete ISO-de juures samaks jäänud. Müra hulgast tähtsam on siiski selle kvaliteet, mis on tuntavalt paremaks läinud (vähem värvimüra, pisut filmilikum muster).

Positiivselt üllatas ka uuenenud komplektobjektiiv, mille ehituskvaliteet on oluline edasiminek endisest, stabiliseerimata variandist. Suumrõnga pöörlemine on mõnusalt sujuv, objektiivi konstruktsioon ise tundub eelkäijast vastupidavam. Siiski tundusid tehtud pildid olevat väga pehmed, ehk on "süüdlaseks" alles esimene partii?

Kaamera enda juurde tagasi pöördudes tundub 450D komplementeerivat 40D-d täitsa adekvaatselt: kiirelt reageeriv fokusseerimine, piisavalt suur pildiotsija, kolmetolline ekraan koos LiveView-ga ning, mis veelgi tähtsam, eelkäijatest oluliselt parem ergonoomika.

29.03.08 5D järglane juba kevadel?

---

Mõne nädala eest suutis endale massilise tähelepanu tõmmata kuulujutt, mille kohaselt teatab Canon 22. aprillil uuest kaamerast – vananeva, kuid endiselt konkurentsitu 5D järglasest. Isiklikult huvitab mind, kas Canon on tõesti muutmas oma senimaani tüüpilist 18/36 tsüklit.

Kuulujutu poolt kõnelevaid argumente on kaks. Esiteks praeguse mudeli müügihind, mis viimasel ajal järjepanu kahanenud ning seda silmmärgatavalt rohkem kui ühegi teise Canoni digipeegli puhul. Turuväärtuse langemine seoses uute mudelite ilmumisega on loomulik, ent hinna kukkumine rohkem kui kolmandiku võrra, samuti asjaolu, et 5D on tootmisest maas juba pikemat aega, on selge märk Canoni püüdlusest laojääke kiirelt vähendada.

Teiseks argumendiks on kahtlemata Sony, kes eelmise aasta algusest saadik oma tulevasest täiskaadriga lipulaevast rääkinud. Lipulaev ei pruugi teps mitte tähendada professionaalset lahendust ja nii ongi oodata a900 trügimist 5D ja selle järglase hinnaklassi, resolutsiooni poolest aga konkureerides juba 1Ds seeriaga. Sony senist ambitsioonikust arvestades poleks taoline samm üllatav.

Sony tungimine täiskaaderturule tähendab Canoni jaoks rünnakut kahelt poolelt, sest ka Nikonilt on profisegmendi suhtes oodata "sõnavõttu" (D3X), ehk isegi enne Sonyt. Canonil on vastulöögi variante mitu, loogiliseim neist tundub järgmine: enneaegselt uuendada 1D seeriat, vähendades sellega fotograafidelt Nikonile ülemineku ohtu, lisaks veel pakkuda D3-le mõningast survet 5D kallima järglasega, odavam variant säilitaks oma senise unikaalsuse - täiskaader massidesse – konkureerides mingil määral D300-ga, samuti täites 40D ning eeldatava 5D kallima variandi vahelist tühjust.

Canoni ametlik maaletooja Overall arvab, et suurtootja jätkab siiski senist tsüklit ning avalikustab uue mudeli alles sügisel, Photokina ajal. See aga tähendaks, et Canonil pole vähimatki kavatsust reageerida konkurentsile, mis täiskaadersegmendis nüüdseks juba ilmselgelt eksisteerib ning lähiajal oluliselt suureneda kavatseb. Tegu pole mitte fotograafide naiivse lootusega, vaid halastamatu ärimaailmaga, kus konkurentsis püsimiseks peab sellest ühe sammu võrra ees olema.

Oleks pisut naiivne arvata, et Canon niisama alla annab ning oma turuosa kergekäeliselt loovutab. Iroonilisel kombel arvasin ka ise mõne kuu eest (PMA ootuses), et ainuke variant uue kaamera välja kuulutamiseks on Photokina: Canonilt võib oodata 450D-d, ent suur küsimus hõljub 5D järglase kohal. Nõustun levinud arvamusega, et viimast võib alles sügisel oodata, põhjusteks endiselt olematu konkurents, samuti asjaolu, et 40D ning 1Ds Mark III alles kuulutati välja.

Selge see, et 5D järglase ilmumine ei ole mitte ainult fotograafide, vaid ka Nikoni, Sony ja teiste võimalike täiskaadrile pretendeerijate (a la Samsung) tähelepanu all. Mis võiks Canonile parem võimalus olla, kui käia välja oma trump üllatusena juba enne suve.

08.02.2008 PMA

---

Oli PMA ootamist väärt? Minu jaoks, kes ma ei oodanud 5D järglase avalikustamist, kuid vihjeid sellele, oli küll.

Suurimaks üllatuseks tundus olevat Pentax K200D, mis päris oma suuremalt vennalt, K20D-lt ilmastikukindluse. Konkurentsile kahtlemata paras pähkel, kuna antud hinnaklassis on tegu pretsedendiga. Siiski ei saa kuigivõrd palju ette ennustada, kuna taoline käik võib vabalt õõnestada ei kedagi muud kui Pentaxit ennast.

Kahjuks jääbki ilmastikindlus K200D ainukeseks tugevamaks küljeks. Ülejäänud Pentaxi au krahmas endale K20D, mis demonstreeris endas tootja esimest CMOS-sensorit, pakkudes 14,6 resolutsiooniühikut ning lubades seejuures maksimaalseks ISO-ks 6400. Kahtlusi uue sensori võimekuse osas leidus küllaldaselt, ent nagu näidispiltidest selgub, on ISO 3200 täiesti adekvaatne (maksimaalne ISO tundub siiski olevat rohkem reklaamiks kaamerale).

Nagu oligi arvata, ei jäänud K20D ilma LiveView-ta, omapäraseks võib kujuneda ka kaamerasisene HDR-võimalus. Diskussiooni võib hakata tekitama Pentaxi lähenemine sarivõtte kiirusele sekundis: täissuuruses 3 kaadrit, lõigatuna 1,6 resolutsiooniühiku peale - 21 kaadrit. Sarnaselt K200D ilmastikukindlusele on ka siinsel juhul kaks võimalust – kas uuendus toimib ja inimesed peavad seda praktiliseks või hakkab see endale vastu töötama.

Canon Digital Rebel XSi või lühemalt öelduna 450D oli segatud kompot. Leidus nii ettearvatavaid uuendusi (suurem ekraan koos LiveView võimalusega, rohkem resolutsiooniühikuid) kui ka uuendusi, mis juba pikemat aega oodatud olid (suurem pildiotsija, vastupidavam aku, punkt-mõõtmine, mugavam käepide). Leidus ka ootamatusi, nagu näiteks üleminek Compact Flash-ilt Secure Digital-ile. Isikliku arvamuse järgi tundub 450D suurepärase tagavarakerena, olles kerge ning mugav töövahend.

PMA ehk teiseks suurimaks üllatuseks peale Pentax-i K200D oli Sony kaks odavama klassi peeglit, A300 ning A350. Vastukaja oli kiire tulema: Sony lisab mõttetult palju mudeleid oma valikusse. Ent ometi on see geniaalne moodus, kuidas ostjaid meelitada enam-vähem sellega, mida nad tõesti tahavad. Kui A200 istub, kuid tahaks LiveView-d samuti, on A300 olemas. A300 ning pisut rohkem resolutsiooni, paluks - A350. Tõsi, Sony on jätnud suhteliselt suure tühiku A350 ning A700 vahele. Võib eeldada, et sel aastal näeme lisaks A900-le ka A500-t, kuna on selge, et viimasel saab olema oluliselt suurem turg kui täiskaadril.

Nüüd siis photokina-t ootama! 5D järglane (3D või 7D), D3x, A900 ja mida kõike huvitavat veel (1D Mark IIIn?).

18.01.08 Tihenev konkurents

---

Arvamus Sony A200-st.

Juba A700-st saadik pole Sony-l vaja enam tõestada, et uute peegelkaamerate on tal tõsi taga. Vaadakem kas või A200 hinda, mis lubab suurt konkurentsi madalamasse otsa. Sellele lisaks on Sony-l plaanis see aasta välja tuua teinegi peegelkaamera ning ma ei räägi ennustatavast täiskaader A900-st.

A100 polnud kaugeltki mitte halb kaamera, ent (suhteliselt) väheste müüginumbrite põhjuseks võib tuua Sony üllatustuleku peegelkaamerate turule. Ambitsioonikus on kahe otsaga asi: tihedas konkurentsis on see üks põhilisi motivaatoreid, teisalt ajab suur tükk suu lõhki. Sony ootas oma esimeselt linnukeselt ehk liialt palju, ent mõningane pettumus ärgitas A700 veel enam vaeva nägema, samuti ei läinud teps mitte kaua aega, kuni A100 endale järglase sai.

See, et A200 juures on palju üle võetud A700-st (kiirem/täpsem teravustamine, kere meenutab rohkem A700-t kui A100-t jne), on juba omaette märk sellest, mis Sony-l arvatavasti/loodetatavasti plaanis: lisada enda poolt kaamera peaaegu igasse võimalikku hinnaklassi. See tooks kaasa kõik konkurentsist tulenevad „järelmõjud”: madalamad hinnad, regulaarsemad tooteavalikustamised, (loodetavasti) rohkem innovatsioonilisi lahendusi kaameratootjate poolt jms.

Ühelt poolt vaadatuna on Sony endiselt tühine tegelane Canoni ning Nikoni kõrval, omades ainult väikest turuosa ning sedagi ülejäänud väiksemate mängijatega (Pentax, Olympus, Samsung) jagades. Teisalt on Sony-l suured võimalused lähitulevikuks ning koos Nikoniga need kahtlemata ka realiseeritakse. Kuidas on turujaotus Canoni, Nikoni ja Sony vahel aasta pärast, võib ainult aimata; viimase innukust jälgides toimub kahtlemata tasakaalustumine. Marginaalne, ent märgatav.

Sony tungimine turule ning Canoni ja Nikoni paratamatult suurenev hinna/kvaliteedi suhe kergitab oluliselt koormust teiste tegijate jaoks. Pentax ei ürita midagi kõrgemat kui K**D seeria, Samsung tunneb end Pentaxiga piisavalt mugavalt, et mitte rohkem innoveerida, Olympus langetab oma keskklassi kaamerate hindu olulisel määral.

Eelkõige huvitab mind isiklikult Sony agressiivsem osalus nägemaks, mida Canon ette võtab. Nikon ja Sony omavahel mestis on perfektne õrritus ning võib olla kindel, et Canon ei anna niisama alla. Vastupidi, saab olema ülimalt huvitav näha, millist vastulööki nurka surutud loom plaanib.

PMA on lähedal, lubades hulga uusi kaameraid. Pentax K20D on ette teada; Samsung jõudis oma alternatiivi juba välja hõigata. Kuidas 14 resolutsiooniühikut poolkaadrile mõjub, saab näha, samuti ootan pingsalt hinnanguid Pentaxi sensoritehnoloogia vahetumisele (Nikonile sarnaselt üleminek CCD-lt CMOS-ile).

Canonilt võib oodata 450D-d, ent suur küsimus hõljub 5D järglase kohal. Nõustun levinud arvamusega, et viimast võib alles sügisel oodata, põhjusteks endiselt olematu konkurents, samuti asjaolu, et 40D ning 1Ds Mark III alles kuulutati välja. Lisaks eelmainitule oleks mõttetu käia välja oma trump enne vastase oma. Ettearvatavus ongi senimaani Canoni nõrgim külg olnud. Kuidas nad end selles suhtes muutnud/parandanud on, saabki juba PMA-l näha.

Nikoni poolt D60/D90 (vaevalt, et mõlemad korraga, ent mine tea) ning objektiivivaliku laiendus (16-85mm VR). Pentax K200D võib nüüd tulla, võib hiljem tulla. Huvitavaks on muutumas ka Olympuse-küsimus: kuhu suunatakse põhiressurss pärast väljakuulutatud E-3 profikaamerat.

02.01.08 difocus.pri.ee teine sünnipäev

---

Tänase hommikuga on domeen difocus.pri.ee kahe aasta vanune. Kingituseks tagasivaade algusele ja tegemistele.

2006. aasta esimesel päeval otsustasin endale PHP ja MySQL toega veebimajutuse leida (valik osutus Virtuaal.com kasuks). Juba järgmiseks hommikuks oli difocus.pri.ee registreeritud ning „sissekolimine” võis alata.

Esialgu (õigemini pea pool aastat) oli koduleht otseselt galerii jaoks mõeldud – fotod tulid, olid ja läksid. Pildikogu aktuaalsus minu jaoks kestis hetkeni, mil sukeldusin sügavamalt filmimaailmasse. Fotod hakkasid ajapikku asenduma saadete, lühifilmide ning reklaamklippidega.

Pärast amatöörfilmirikast suve jõudsin ringiga fotograafia juurde tagasi. Sügisel sai klassivennaga alustatud tagasihoidliku aktiivsusega fotoblogi, millesse segasin ka oma isiklikud arvamused fototehnika temaatikast. Nii möödusidki sügis ja talv: aeg-ajalt uuendasin fotogaleriid, blogisse lisasin fototehnikamaailmaga seoses kommentaari või paar, harva mõni üksik filmikatsetus või saade.

Kevadel jõudsin mõistmisele, et fotoblogi oli oma konkreetsuse minetanud (liialt segamini olid erinevatel teemadel postitused), seega alustasin eraldiseisvat, puhtalt fototehnikale orienteeritud blogi: arvamused, ennustused (nii loogilisemad kui ka kaheldavamad), ülevaated objektiividest ja kaameratest (viimane piirdus siiski Canon 400D vs Nikon D80 võrdlusega).

Suvel hakkasin lähemalt uurima erinevaid otsingumootoreid (põhiliselt Google-it) ning kuidas inimesed minu koduleheni jõuavad. Tegu oli huvitava ning samas ka vajaliku toiminguga, kuna statistika näitas mulle pidevalt suurenevat külastajate arvu. Peamised märksõnad, mis difocus.pri.ee-le viitasid, olid loomulikult fototehnika vallast.

Sügise ning ühtlasi ka abituriendi staatuse saabudes oli selge, et fotogalerii vajab oma ääretus segaduses suurpuhastust. Kuna kavas oli (ja endiselt on) fotograafina aktiivsemalt edasi töötada, tekkis vajadus minu mitmekesist fotostiili tutvustava pildivaliku – portfoolio järele. Lisaks sellele oli ka juba pikka aega olnud soov oma domeeni kolm „regiooni” (fotogalerii, fototehnikablogi ja filminurk) omavahel ühendada, senimaani aga puudus pihtahakkamine.

Projekt kujunes välja oluliselt suuremaks (ja vajalikumaks), kui esialgu arvata oskasin. Fotogalerii asemel uuendasin terve difocus.pri.ee saidi, lisades ka algusest saadik puudu olnud ühenduse kolme koha vahel. Tehniliselt poolelt vaadatuna kaotasin kõikjal oma saidil sõltuvuse andmebaasidest, samuti vähenes kodulehekülje kogumaht ligikaudu kahekordselt.

Jõuluvaheajaks oli planeeritud blogist eraldi veel teist kohta, kus oleks kõikvõimalike suurtootjate (peegel)kaamerate ning objektiivide kohta hinnangud, arvamused, kogemused - kõik põhinedes Internetiavarustest kokku korjatud kommentaaridel, täpsemini „nendest võetud mediaan”. Plaan lükkus siiski suvevaheajale (võib eeldada, et laisal kunstiinimesel on pärast 12 kooliaastat rohkem aega), selle asemel lisasin blogile RSS-võimaluse.

Allpool natuke statistikat möödunud kahe aasta kohta.

01.01.08 Järgnev

---

Soovin kõigile lugejatele head uut, aga mitte paremat. Viimane eeldaks, et eelmisel aastal midagi häda oli. Paraku see nii aga – vähemasti fototehnika maailmaga seoses – ei olnud. :)

Kiire pilguheit endise aasta säravatele hetkedele. Kõige rohkem tähelepanu väärib kahtlemata Nikon, kes tuli – lõpuks ometi – välja digitäiskaadriga. Suunatud spordile, samuti võimalus kasutada DX (poolkaader) objektiive. Ka D200 sai endale järglase: Nikoni uue lipulaeva pisem vend, mis oluliselt väiksema (eelkäijast siiski pisut kõrgema) hinna eest pea sama palju funktsionaalsust pakub. Nikoni uued kaamerad tulid, nägid ning kahtlemata saavutavad ka võidu Canoni jonnakuse üle inspireerida.

Nikon täiendas ka oma Nikkorite perekonda: ilmavalgust nägid kolm kauaoodatud stabiliseeritud telefiksi (400mm f/2.8 VR, 500mm f/4.0 VR ja 600mm f/4.0 VR), lisaks veel kaks laiemat suumobjektiivi (14-24mm f/2.8 ja 24-70mm f/2.8). Viimasest kahest laiem on praeguseks jõudnud juba end tõestada ülima optilise perfektsusega. Nurgateravuses jääb Canoni 24mm fiks isegi väiksematel avadel tugevalt alla. Tõsi küll, viimane on kümmekond aastat vana ning, sarnaselt Canoni kiiremale 35mm objektiivile, nälgib uuenduskuuri järele.

Canoni viimast aastat kirjeldades ei saa mitte mingil moel mööda sellisest nimest nagu Rob Galbraith. Mees, kes lausa fanaatilisel kombel suurtootja uue sportkaamera (1D Mark III) fokuseerimisjamad välja tõi, kommenteerides pikalt ja põhjalikult muudatusi iga uue firmware’i puhul. Möödus pool aastat kuni Canon parandusprogrammi käivitas. Problemaatilised vead autofookusega esinesid siiski erandjuhtudel; paljud omanikud ei saanud aru, et miski valesti oleks. Siiski hea teada, et one man can make a difference.

Canon uusi objektiive turule ei lasknud, Nikonilt tähelepanu-natukese tagasivõitmiseks tutvustas siiski kahte sel aastal oodatavat toru (200mm f/2.0 IS ja 800mm f/5.6 IS, mõlemad muidugist L-seeria). Samuti leidis tee avalikkuseni ka 40D, mis koos Nikon D300-ga tasavägist madinat pidas. Mõlemad kauaoodatud kaamerad pakuvad suurepärast hinna-kvaliteedi suhet, seepärast ka enneolematult palju 40D vs D300 tüüpi teemasid.

Canon ja Nikon mõlemad suutsid uute peeglitega Olympuselt tuntud LiveView võimaluse massidesse tuua, mille peale oli kiire tekkima arutelu, kas peegelkaamerad pole liialt mänguasjadeks muutumas. On kuidas on, ent kahtlemata pakub nimetatud võimalus nii mõneski olukorras praktiliseid eeliseid.

Liveview-le lisaks suutis Nikon „standardiseerida” ka suurema eraldusvõimega LCD-ekraani. Kiirelt võttis vedu Sony oma a700-ga ning vaevalt et ülejäänudki tootjad käesoleval aastal kuigivõrd erineda sooviksid.

Pentax lisas oma valikutesse K100D Super peegelkaamera (lisatud tolmueemaldus, SDM objektiivide toetus, iso3200), sellele lisaks veel Pentaxi sõprade poolt pikalt ja kannatlikult oodatud DA* objektiivid (teineteist suurepäraselt komplenteerivad 16-50mm f/2.8 ja 50-135mm f/2.8).

Ka Olympuselt oli, mida oodata. E-3 – võttis aega, ent kohale jõudis ja lausa trobikonna uute Zuiko ED objektiivide (12-60mm f/2.8-4.0, 50-200mm f/2.8-3.5, 14-35mm f/2.0 ja 70-300mm f/4.0-5.6) ning 2x telekonverteriga. Profikaamerale endale heidetakse ette ainult menüüde aeglast reageerimist.

Ning uus aasta? Algab PMA-ga.

Canonilt on oodata 450D (kui kuulujutud filmimisevõimalusest tõele vastavad, oleks Canonil Nikoni ja Sony kaamerate vastu tugev argument). Alumise otsa kaamerale lisaks on oodata ka juba enne sündi kurikuulsaks saanud 5D järeltulijat. Jällegi, kui jutte uskuda, pole võimatu, et järglasi on koguni kaks – odavam ja kallim variant, põhilise erinevusena ehk erinevad resolutsioonid. Isiklikult huvitab, kas ilmastikukindlus oma tee ka odavama variandini leiab.

Nikon? Eelmise aasta trumbid – D3 ja D300 – jätavad selleks aastaks väiksemad võimalused. Kahtlemata esitletakse D90-t (iseasi, kas PMA ajal), lisaks on Nikonil juba mõnda aega olnud plaanis müüki paisata digitaalne rangefinder, mis saaks Leica seni üksindust nautinud M8-le alternatiiviks. Saab näha, kas Nikoni alumine seeria (D40x) sellel poolaastal samuti mingit uuendust näeb. Hiljemalt suvel on oodata täiskaader stuudiokaamerat (D3x).

Pentaxilt on loogilisel kombel oodata kahte uut kaamerat: K200D ja K20D. LiveView kasutuselevõtmist pole oodata, vähemasti mitte esimese puhul, ent uuendatud ekraan ei tohiks kedagi üllatada. Jättes kõrvale muud ilmselged uuendused (parandatud autofookus, värinastabilisatsioon jne), on huvitav näha, kuidas kavandab Pentax oma uute kaameratega seoses hinnapoliitikat. Võib arvata, et K200D (ning miks mitte ka Samsungi variant sellest) on suunatud Nikoni D40x-i vastu (olenedes muidugi komplektobjektiivist).

Sony, kes on alles lapsekingades, plaanib juba täiskaadriga üllatada. Rohkem kui 20-ühikulise resolutsiooniga sensorit kavatseb ka Nikon oma tulevases stuudiokaameras kasutada (hiljemalt suvi). Jääb veel küsimuseks, kumb oma lahenduse ennem avalikustab.

25.12.07 Kontakt Nikoniga

---

Mõned nädalad tagasi tekkis võimalus kohtuda Nikoni Eesti esindajaga. Osaliselt sai räägitud tootja tulevikuplaanidest, samuti tegin põgusal moel tutvust Nikon D3-ga.

Lisaks minupoolsele isiklikule osale vestlesime ka tuleva suve olümpiamängudest Pekingis, kus Nikonil suureks kinnisideeks vähendada valgete torude osakaalu. Nüüd, kus Canon lõpuks ometi sai spordisegmendis endale arvestatava konkurendi, on kahtlemata huvitav jälgida, kas ja kuidas saavad muutuma fotograafide eelistused fototehnikaga seoses.

Kahe tootja vaheline rebimine – hetkel veel palju öeldud, kuna Nikon sai just alles valmis tõsisema spordikaamera ning pikemate stabiliseeritud telefiksidega – mõjub alati positiivselt, ent kas tõesti võib oodata arvestatavat üleminekut Nikonile, kui viimase teleobjektiivide hinnad Canonist kuni ~15% kallimad on? Nikoni esindaja igastahes ei osanud selle peale midagi kosta.

Pole palju eeldatud, et Canon on õppinud (osaliselt) ebaõnnestunud 1D Mark III vigadest. Pikajalised autofookuse jamad, samuti uue konkurendi teistsugune suundumus (APS-H vs täiskaader) on mõlemad piisavalt kriitilised, et suurtootja neid märkamata jätaks. Niimoodi juba levivadki kuulujutud Canoni uuest spordikaamerast, mis ilmub uuel aastal täiskaadri ja 16-ühikulise resolutsiooninäitajaga, tagavaraks veel paljud Nikoni (ning miks mitte ka Sony) pealt mahaviksitud omadused (a la VGA resolutsiooniga LCD, mis, olgem ausad, muutus suhteliselt kiirelt „uueks standardiks”; vaevalt, et ka uued Pentaxid – K20D ning teised olevused - ilma uuenenud ekraani ning LiveView-ta olema saavad).

Jutud D3x ajastuse kohta tunduvad tõele vastavat: kevad-suvi. Meelest suutis minna küsida võimaliku 5D konkurendi kohta, et kas ja millal plaanis. Sisetunne siiski ütleb, et midagi on tulemas (D300x, D400 või koguni väiksemate numbritega D** seeria ehk?).

Lühidalt ka D3-st.

Kere. Loogilisel kombel suur, ent just parajalt raske ning mugav käes hoida. Nikonlasele on kõik nupud ning menüüd kahtlemata tuttavad ja arusaadavad, mina jagasin seda privileegi ainult osaliselt. Päästik oli harjumatult tundlik (menüüdes sobrades suutsin rohkem kui ühel korral pildistada kogemata), sama lugu nuppudega patareitallal. Canoni inimesele pisut harjumatu.

Ekraan. Ütleks see peale ebakonkreetse „eks ta ole”. Kõrgem resolutsioon küll, ent seda LiveView reageerivuse arvelt (30fps vs 15fps - isiklikult selline kompromiss kuigivõrd ei istu). Teisalt jällegi tuleb tõdeda, et suurema lahutusvõimega ekraan on paratamatu evolutsioon, suured tänud Nikonile ja Sonyle selles vallas innovaatoriks olemast.

Pildiotsija. Suur ja selge, ent kummalisel kombel mitte midagi jalustrabavat. Canon 40D-ga võrreldes grammi võrra suurem, ent kõigist fookuspunktidest prii.

Fokuseerimine. Ei saanud hakkama sellega. Nii päästik kui AF-ON nupp reageerisid väga aeglaselt, ujudes üle objektide. Hiljem jäi Dpreview.com foorumi teemast silma kommentaar, et Servo-teravustamine, mis antud kaameral ka kasutusel oli, tundubki sisetingimustes kuidagi aeglaselt reageeriv. Siiski pole mul vähimatki kahtlust, et antud Nikonil saab teravustamist oma maitse järgi kõikvõimalikul moel seadistada.

Katik. Vali ning kõle. Jällegi võrdlen Canon 40D-ga, millel katiku heli pisut vaiksem ning oluliselt pehmem. Võib muidugi eeldada, et 9 kaadrit sekundis nõuab katikult suurt vastupidavust ja seega ka teatud kompromissi.

Menüü. Juba mitu aastat olen Canoni asemel hoopis Nikoni menüüdesse armunud. Korralikult disainitud menüüd lisavad kaamerale viisakama mulje. Tekib küsimus, millal ometi Canon menüüde jaoks korraliku disainitiimi muretseb.

... ning muidugi lõbusat ja rahulikku jõulumeeleolu kõigile! :)

23.12.07 Sigma vs Sigma

---

Pikka aega oli soov oma ainsa fiksi, Canon 50mm f/1.4 kõrvale midagi laiemat leida. Poolkaadri ees sobib normaalobjektiiv suurepäraselt küll portreedeks, ent laiem alternatiiv ei tee kunagi paha, eriti siseruumides.

Variandid? Canonilt odavama otsa klassikalised 28mm f/1.8 ning 35mm f/2.0, Sigmalt palju positiivseid hinnanguid saanud 30mm f/1.4. Hinnalt mahub viimane mugavalt mõlema Canoni vahele. Sigma eelised nimetatud konkurendi fikside ees on EX-tähistusega objektiividele omane ehituskvaliteet ning kaasatulevad päikesevarjuk ja vutlar. Ometi piirab Sigma oma hinda täpselt seal, kus vaja – ei ole tegu täiskaadrile mineva klaasiga, seega kannatab vinjeteerumine ning mõnede jaoks ka ehk tulevikukindlus.

Sigma pakkumine oli Canoni fiksidega võrreldes minu jaoks parem, kuid jutud tootja kesise kvaliteedikontrolli kohta muutsid mind, nagu kahtlemata paljusid, ettevaatlikuks. Tingituna lembusest naturaalse valguse vastu oli selge, et fiksobjektiiv peab suurematel avadel „korralikult käituma”, st pakkuma võimalikult head teravust nii keskel kui äärtes. Tonaalsus on rohkem teisejärguline, kuna viimast annab järeltöötlusega rohkem kaasa aidata kui teravust.

Valik tehtud, sadasin jõulumeelestatuna Photopointi kõikidesse Tartu esindustesse ning panin Sigmad koheselt kinni. Eedenis oli objektiiv juba läinud, lohutust pakkus mulle lisaks Lõunakeskusele veel Kaubamaja, kus kaheldi, et objektiivil ja objektiivil vahe võib olla. Mõnes mõttes lisas see ettevõtmisele vürtsi, tekitades minus küsimuse, kas liigne muretsemine ehk asjata ole.

Ei olnud asjata. Vastupidi, lisaks suurepärasele enesetundele, mis saabus pärast ilmselge vahe nägemist kahe objektiivi vahel, kogesin esimest korda, et sama objektiiv, mis suurematel avadel parem, ei pruugi seda olla väiksemate avade juures. Nimelt selgus, et Lõunakeskuse variant oli f/1.4-2.0 vahemikus selgelt etem, f/2.8 juures ootamatult võrdne, väiksemate avadega jätkates aga isegi kehvem. Siiski oli üleolek kahe suurima täisava juures piisav, et Kaubamajale ära öelda.

Keskosa võrdlused (vasakul Kaubamaja, paremal Lõunakeskuse variant). Pildistatud statiivilt ~40cm kauguselt. Testtabel tavalise tindiprinteriga välja lastud. Võrdlused must-valges (huviobjektiks teravus).

f/1.4 f/2.0 f/2.8 f/5.6

Maksimaalse ava juures on mõlemad ühtlase teravusega, ent Lõunakeskuse objektiivil on hägusust oluliliselt vähem, sama lugu ka f/2.0 juures (siiski pisut vähemal määral). f/2.8 juures olukord võrdsustub ning edasi võidutseb juba Kaubamaja variant.

Äärealadest rääkides on kaalukauss f/2.8 juures veel Lõunakeskuse variandi poolt, ent ka selles aspektis edasi minnes peab viimane oma „venna” paremust tunnistama.

Olgu veel märgitud, et mõlematel objektiividel on teravuskese pisut nihkes (decentering), Kaubamaja variandil pisut rohkemgi: vasak ääreala on paremaga võrreldes marginaalsel, kuid nähtaval määral pehmem, seda isegi väiksemate avade juures. Lõunakeskuse variant saavutab võrdse teravuse äärtealadel f/5.6 juures.

21.09.07 Mürast uutel digipeeglitel

---

Viimastel nädalatel on põhitähelepanu all olnud peamiselt just näidispildid mürast, olgu see siis Canoni 40D, Sony A700 või Nikoni D3 või D300 oma. Neist esimene, Canon EOS seeria uusim liige on turul juba pool kuud, seega paljudel inimestel juba käega katsutavas kauguses, millest tulenevalt näidispilte, ülevaateid ja muid muljeid leidub suures koguses. Ollakse rahul pildikvaliteediga, 1D Mark III'lt pärit osalise funktsionaalsusega; nurisetakse aga (pooliku) ilmastikukindluse üle.

Nikoni ees saab ka Sony kiidelda ses mõttes, et A700 nii mõnelgi juba käes, samuti on kiiremad tegelased jõudnud juba ka ülevaadetega (Photoreview.com.au'lt leiab ühe) valmis saada ning erinevaid iso'sid proovida. Kuigi maksimaalne valgustundlikkus, iso6400 tundub üllatavalt hea, mõjub 40D siiski rohkem detailesäilitavalt (samuti vähem värvimüra). Sony rakendab oma uues kaameras topelt müravähendust, mis annab tulemuste puhul end tõesti tunda: vähe on müra, ent samuti ka detaile. Selgub veel, kuidas RAW formaat end ses suhtes piinata annab.

Senised Nikoni müranäidised, eriti just täiskaader variandi - D3 - omad, on leebelt öeldes üllatavad (Nikoni enda näidised). Põhiliselt kartsid paljud suurtootja möödapanekut CMOS-tehnoloogia laiendamisega oma digipeeglites; varem leidis seda ainult tema D* seeria kaameratest. Esialgsed pildid aga annavad kiirelt kindlustunde, et Nikon ei pannud üldsegi mitte mööda. Vastupidi, see oli ainus mõeldav tee. Canon on senimaani kõigutamatult valitsenud profiturgu, eriti spordisegmenti. Stuudiovarustuses on viimase nelja-viie aastaga väga palju keskformaadilt üle digile mindud (Canoni 1Ds seeria pakub arvestavat alternatiivi, veel eriti Mark III'e saabumisega) ning see on koht, mis praegusel hetkel ilma kahtluseta on Canonil Nikoniga võrreldes paremini kaetud.

Kuid viimased aastad on selgelt näidanud, kui kiiresti võivad fototehnikamaailmas tuuled suunda muuta. Niimoodi oodatakse vaikselt, kuid kindlalt Sony hiiglasuurt resolutsiooni pakkuvat sensorit ning selle kasutusele võttu nii Sony enda kui ka Nikoni uutes lipulaevast profikaamerates. Mis toimub hindadega, saab näha, kuid juba praegu on Canonil kavatsus varsti müügile jõudev 21-ühikulise resolutsiooniga aparaat hinnalt vähemalt kolmandiku võrra langetada. Pole kahtlustki, et Canonile on Nikoni viimased ponnistused funktsionaalsuses ning eriti just sensoriga seonduvas muljet avaldanud.

Sony A700 ning Nikon D300 toetavad iso6400't, ent Canon 40D ei toeta? Tuleb välja, et Canon on siiski valmis selle lisama firmware uuendusega, kui peaks oluline nõudlus kasutajate seas tekkima. Võib ainult oletada, et puhtalt uhkuse pärast ei lisatud juba algselt võimalust kõrgemaks valgustundlikkuseks. On ju senimaani Canoni pildid olnud müravaesemad kui Nikoni omad. Kuidas uued Sony sensorid olukorda muudavad, see saab selgeks kahtlemata juba enne aasta lõppu. Loodetavasti teeb KammaGamma miskise detailsema võrdluse.

Miks aga on Nikonil suur ajaline tühjus väljakuulutamise ning müükilaskmise vahel? Ei pea just kuigi kreatiivne olema, et mõista Nikoni soovi varjutada Canoni rõõmuhõiskeid kahe uue peegelkaamera tutvustamisel, vastates sellega omalt poolt kahe uue, veelgi suuremat edasiminekut väljendavate kaameratega. Reaalselt praktiline ning praktiliselt reaalne vahe aga seisnes selles, et Canonil oli väljakuulutamise hetkeks kaamerad juba tootmisse antud, Nikon sellega aga uhkustada ei saanud. Kui viimane peaks aasta lõpus või uue alguses järjekordse täiskaaderlahendusega üllatama, on Canonil omakorda 5D Mark II'ga vastata, nimetatagu seda siis nii või mitte.

18.09.07 Canon 40D hetke hinnaseis

---

Hetkeseisuga (18.09.07) ütleb Photopointi kodukas, et 40D on laos, hinnaga 19 990.-.

Ülejäänud poed:
digipood.ee ... 18 490.- ... saabumas
fotoluks.ee ... 19 900.- ... ettetellimisel
overall.ee ... 19 990.- ... tulekul
digizone.ee ... 19 490.- ... saabumas (26. september)

Inglismaal hakkas 40D hind kohe pärast letile jõudmist kiiresti langema, poole kuuga lausa ~£100 võrra. Saab näha, kas Eestis mingitki hinnalangust täheldada saab.

Üle-eelmisele postitusele lisaks:
CameraLabs ning Bob Atkins on samuti oma 40D ülevaadetega ühele poole saanud.

11.09.07 Muljeid Tokina 16-50mm'ist

---

Muljeid Tokina 16-50mm'ist.

Fassaadist alustades on ehituskvaliteet Tokinale omaselt suurepärane, väljendudes ainuüksi juba raskuses. Poole kerest katab fookusrõngas, mille keerlemine on eriti sujuv. Canoni objektiividele vastandlikult on suumrõngas vastupidises asendis: lainurk hakkab paremalt ning lõpeb teleotsaga vasakul. Natuke harjumist võtab, ent õnneks on tegu fookusrõngale sarnaselt sujuva operatsiooniga.

Kaalu on Tamron 17-50mm'iga võrreldes ~200g rohkem (610g), samuti on kasutusel autofookuse lüliti fookusrõngana (vastavalt asendile). Teravustamine ise on üllatavalt kiire, vaiksuse poole pealt võib samuti kiidusõna ilma teravustamismootorita objektiivi kohta lausuda. Siiski oli autofookuse puhul kerget tahateravustamist (0,5-1cm).

Teravus ise on adekvaatne, portree jaoks täiesti sobiv, ent kriitilise töö ning suurema trüki jaoks jääb pisut vajaka. Antud Tokina üheks suurimaks nõrkuseks on vähene teravus äärtes. Õnneks paraneb olukord juba f/4 juures, samuti leeveneb olulisel kombel väiksema ava juures kromaatiline aberratsioon, mis on Tokina teada-tuntud nõrkus ning mida antud objektiivi juures on tõesti palju.

Vinjeteerumist, olgugi, et tegu APS-C sensoriga kaamerate jaoks mõeldud toruga, on väga vähe. Bokeh't annab iseloomustada omadussõnadega nagu "ülipehme" ning "kreemjas" ehk siis portreearmastajatele midagi.

Lühidalt öeldes pakub Tokina 16-50mm (35mm ekvivalendina 26-80mm) asjalikku suumvahemikku lainurgast teleni, kiiret ava, head keskset teravust, suurepärast ehituskvaliteeti, väga vähest vinjeteerumist, kreemjat tausta udusust ning kiiret autofookust ... samuti antakse kaasa päikesevarjuk, pisut fokuseerimismüra, hulka moodi kromaatilist aberratsiooni (järeltöötluses kergelt parandatav) ning kesist teravust äärtes.

Puudujääkidest hoolimata on tegu huvitava objektiiviga, pakkudes kõige laiema nurgaga tavasuumi f/2.8 juures. Ei väsi esile toomast Tokina ehituskvaliteeti, mis tõesti on suurepärane, kahjuks küll mitte ilmastikukindel. Viimase annab andeks vaieldamatult hea hind - Photopointis 9900.-.

Aega leides tutvun kõnealuse Tokinaga ehk pisut intiimsemalt, täiendan siinset kirjeldust, vormistan pisut ning panen üles eraldiseisva ülevaatena. Kui kellegil mingeid spetsiifilisemaid küsimusi, tundku end vabalt meili teel pärima.

09.09.07 Lugemist

---

Pildid Olympuse tulevast profipeeglist. Tähtaeg olevat oktoobri keskpaik.

Kiire video ülevaade 1Ds Mark III-st. Novembri alguseks peaks saabuma.

Luminous Landscape'i ning Roland Lim'i ülevaade 40D-st. Eesti laod lubavad ebamäärast septembrit-oktoobrit, va digizone, mis ütleb 12.09, hinnaks 19 490.-.

KammaGamma ülidetailne võrdlus 1D Mark III ning 5D vahel kõrgema valgustundlikkuse juures. Kokkuvõtvalt antakse teada, et täiskaader lahendus on pildikvaliteedilt alternatiivi leidnud.

Kusagil võiks kiiremas korras Panasonicu uue Lumix-seeria peegelkaamera, L10 kohta ülevaade ilmuda. Eelvaateid on juba küllaldaselt, ainukesed reaalsed uuendused on ehk kontrasti põhine autofookus LiveView-ga (eeldatavasti odavam alternatiiv Nikoni eelisfunktsioonile Canoni ees), keresisene stabilisaator ning pööratav lcd. Õnneks ei anna need omadused Panasonicule privileegi hinda 400D/d40X/K10D/A100 klassist kõrgemaks ajada.

12. klass muudab elu kiiresti mööduvaks. Isegi Sony teadaanne uue Alpha A700 kohta jõudis peaaegu märkamatult mööda libiseda. Järelikult on midagi viltu. :)

Ajapuuduse tõttu lükkan 24-70mm ja 24-105mm võrdluse septembrikuu keskpaika, mil üritan tähtajaliselt ka "Kuidas endale digikaamerat valida" artikliga valmis jõuda. Lisaks sellele ilmutas end idee tekitada võrdlus kõigi hetkel Eesti turul olevate peegelkaamera vahel, alates peaaegu unustuste hõlma vajunud Canon EOS 350D-st lõpetades peatselt turule jõudvate uute Nikonitega. Selline liigutus kaotaks ära vajaduse 400D vs D80 stiilis kirjutiste järel, kuna igaüks saaks erinevate kaamerate kirjeldusi/plusse-miinusi omavahel võrrelda ning laiendaks ehk natuke ka silmaringi selles "resolutsioon on kuningas" mentaliteediga esimese kaamera ostjate seas.

27.08.07 Canoni vastus Nikonile?

---

How should Canon respond to the D300?
What the 5D II *needs*.

Kaks huvitavat teemat selle kohta, mida peaks Canon praeguses peegelkaamerate olukorras ette võtma. Ideesid leidub igasuguseid: lihtne hindade kärpimine, 2000€ kategooria kaamera tekitamine, isegi firmware-iga olevat lahe funktsionaalsust juurde saada.

Samm, mida ma ise järgmisena Canonilt ootaksin, on D300-le vastamine hinnalt võrdväärse täiskaadriga. 40D kere ning funktsionaalsus, juurde näiteks Elanitest tuntud omadusena silmaga kontrollitav fokuseerimine. Omadustepagasiga vaevalt et Canon Nikonile lähemal ajal kannule jõuab, ent eelis peitub - on alati peitunud - sensorites, mille üle on Canonil suurem kontroll. Nikon läks alles D3 ning D300 puhul CCD-lt CMOS-ile. Liialt uus teema, et keegi oskaks kas või ennustada, kuidas uued Sony sensorid kõrgematel tundlikkustel käituvad.

Mis minu tähelepanu uute Canoni ning Nikoni peegelkaamerate puhul esimesena tõmbas, oli hind. Kui Nikoni D300 küsib kergelt kõrgemat hinda kui D200, siis Canoni 40D on hinnalt tervelt 100€ võrra odavam kui selle eelkäija. See annab veelgi rohkem mõttetööd alles alustajatele, kes omavad kiirelt kultuseks kujunenud dilemmat: Canon 40D vs Nikon D300. Teiste sõnadega, kas 700€ hinnavahe tasub ära vahe ergonoomikas ning funktsionaalsuses.

D300 juures on oht, et 12 ühikut resolutsiooni on APS-C mõõdus sensori jaoks liialt palju, et võistelda Canonile omase müravähese kõrgema tundlikkusega. Aeg näitab, kas Nikon lisas iso 6400 kindlustundest või pigem proovist kära tekitada. Viimane on igatahes neil õnnestunud, tekitades närvikõditava ootuse D90 omaduste ning hinna suhtes. Kui mõelda, et Nikoni täiskaader lahendus pakub lausa iso 25600 võimalust, on pisut kaheldav, et D300 iso 6400 on lihtsalt reklaamitrikk.

40D vs 30D noise comparison

Senimaani veel üks vähestest müravõrdlustest 40D ning selle eelkäija vahel. Vahe on väga väike, silmnähtav on pigem 40D väiksem kontrastsus. Olenemata kahe ühiku võrra kasvanud resolutsioonist ei tundu müratase suurenenud olevat.

Nikon D300

Ken Rockwell jõudis juba oma review valmis vorpida. Tegu on siiski ainult tehnilistele näitajatele toetuva tekstiga, reaalset ülevaadet pildikvaliteedist peab veel ootama.

26.08.07
Arvamus Nikoni uutest mudelitest

---

Arvamus Nikoni uutest mudelitest. Juba mitmeid aastaid on nende kaamerad oma funktsionaalsusega tundunud innovaatilisemad. Ergonoomika ning kasutamismugavus on olnud justkui de facto Canonist aste kõrgemal. Samuti on ka hind olnud kõrgem, ent kunagi pole valikust kadunud odavam konkurents.

D300 tundub olevat täiesti eraldi kategooria, seda nii hinnalt kui omadustelt. Viimased pärinevad Nikoni esimesest täiskaader kaamerast, D3-st, kuid poolkaadri, aeglasema sari, puuduva patareitalla (D3-l sisseehitatud) ning veel mõne madalamaks kärbitud omaduse tõttu on D300 üle kahe korra odavam. Selge see, et omadustelt on Nikoni kaamera Canoni 40D-st täiuslikum, ent tuleb siiski meeles hoida, et see kõik on poolteist korda kõrgema hinnaga (1299€ vs 1980€).

Erinevate hinnaklasside tõttu poleks aus otseselt võrrelda neid kahte peegelkaamerat. Võrrelda tasuks pigem tootjate suhtumist tootearendusse, milles Nikon hetkel selgelt ees. Paraku on see ainus võimalus, et vähendada Canoni turuosa. Lausa naljakas oli jälgida, kuidas Canon üritas oma 40D-ga mõista anda, et võtab nüüdsest Nikonit tõsisemalt, Nikon jällegi näitas oma D300-ga, kui väheks sellest tõsisemalt võtmisest jäi.

Nõustun mõttelaadiga, et kumb iganes parem on, võidab fotograaf. Meeldis dpreview.com foorumil kommentaar selle kohta, et mugav on lõdvestuda ning lihtsalt jälgida, mida kõike võtavad tootjad turuvõitmiseks ette - peegelkaamerate sõda on alles alanud.

Aasta viimane veerand tuleb kahtlemata huvitav. Saab näha, kuidas nii Nikoni kui Canoni uued kaamerad reaalsuses käituvad (eriti huvitab 40D uus fokuseerimissüsteem), lisaks on paratamatu ülejäänud tootjate vastulöögid, kellest esimestena annavad endast märku ehk Sony (A200/300) ning Panasonic (L10). Mida uut toob juurde Pentax? Millega üllatab Olympuse uus profikaamera? Kas Fujifilm tekitab lõpuks ka madalama klassi peegelkaameratele konkurentsi?

20.01.08 Uued Canonid avalikustatud

---

G7 sai tõepoolest endale järglase. Põhiliste uuendustena omab G9 jälle RAW võimalust (milleks üldse oli vaja see G7-l kaotada?), suurem lcd (1D Mark III, nüüd ka 40D ja 1Ds Mark III eeskujul 3-tolline) ning 12 ühikut resolutsiooni. Negatiivne: endiselt ei kata objektiiv laiemat nurka, samuti ei pruugi paljudele meelt mööda olla mittepööratav ekraan.

Uuendusi leidis ka ülejäänud PowerShot seeria. Silma jäi just SX100 IS, mis üritab konkurentsi pakkuda odavama otsa supersuumikatele. Potentsiaali tundub jätkuvat, kuna eeldatava hinnaklassi kohta (ootab veel avalikustamist) on omadustelt ning võimalustelt antud digikaamera üsna rikas. Vaadates ülejäänud odavama klassi alternatiive, on selge, et Canon peab rihtima viie tuhande krooni piirimaile.

Lisaks objektiividele, mis tänu Amazonile päev varem valgustuse osaliseks said, ilmub stabiliseeritud 18-55mm-ile juurde veel 55-250mm, samuti stabiliseeritud. Suur osa rahvast ootas kannatamatult Canoni alternatiivi Nikoni 18-200mm-ile, mida ei tulnud (võimalik, et ilmub kevadel, eeldatavasti koos 450D-ga). 18-55mm + 55-250mm komplekti eelis on loomulikult hind, mis saab olema selgelt madalam, kahjuks siiski mugavuse arvelt. Huvitav oleks näha, mis seisus pildikvaliteet on.

Nüüd jääb üle veel oodata neljapäeva, mil peaks Nikon miskit põnevat võluma. Eeldatakse uut profiseeria kaamerat, millega on niigi kaua viivitatud. D200 järglane vaevalt et praegu end maailmale ilmutab, liialt vara selleks. Konkurents Nikonile on ülemises klassis, mida domineerib praegusel hetkel ilma kahtluseta Canon. D200 alles leidis endale väärilise vastase, D80, veelgi enam D40X naudivad endiselt suurt müügiedu.

Lisaks Nikoni võimalikule uuele kaamerale avalikustatakse arvatavasti ka uued objektiivid, põhiliselt just stabiliseeritud pikemad telefiksid, mis on senimaani Nikoni nõrgem külg olnud. Kui kuulujutud tõele vastavad, on oodata ka selliseid torusid nagu AF-S 14-24mm f/2.8 G ning AF-S 24-70mm f/2.8 G.

19.08.07 Amazoni kiirustamine

---

Canon EOS 1Ds Mark III 21.1MP / $7,999.99 / saadavus 10. detsember
Canon EOS 40D 10.1MP / $1,299.99 / saadavus 20. september

Nii palju siis esmaspäeva ootamisest. Nagu selgub, ei pidanud Amazon.com kiusatusele vastu ning potsatas oma müügikataloogi Canon EOS 40D ning 1Ds Mark III, mõlemad päev enne ametlikku avalikustamist.

40D näitajaid uurides kisub suu takistamatult muigele. Võis ainult oletada, kui palju peab Canon muudatusi läbi viima, et konkurentsi uuesti pakkuma hakata. Uuendatud autofookus, heledate alade tähtsustamisfunktsioon (täpsem tõlge oleks asja eest), 3-tolline ekraan LiveView funktsiooniga, sarivõte 6,5 kaadrit sekundis, 14-bitine töötlemine Digic III-ga, automaatse ISO võimalus, ISO kuvamine pildiotsijas, sRAW.

Kas Canoni võitlus tolmuga mingilgi moel efektiivsemaks muutunud on, saab näha. Kahtlemata omavad suurt praktilisust (seega ka paremat mõju müügiedukusel) võimalus kasutada traadita edastust (samuti GPS ja muid seadmeid) ning, mis ühena olulisematest uuendustest, ilmastikukindlam kere. Ka patareitald leidis endale uuenduse tihendatud konstruktsiooni näol (samad akud endiselt kasutusel).

Sarnaselt uutele peegelkaameratele said avalikuma tähelepanu osaliseks ka Canoni uued objektiivid EF 14mm f2.8L II USM ning EF-S 18-55mm f3.5-5.6 IS. Viimase puhul on kahju, et USMi kasutusele ei võetud, samas loogiline, et komplektobjektiiv ning kallis hind kokku ei käi.

Tundub, et viimaks on Sony ning Pentaxi sisseehitatud stabilisaatorid ka muudele tootjatele rõhku hakanud avaldama. Canon tegi ses osas esimese sammu, eks näis, mis Nikon ette võtab. Optiliselt võivad tal komplektobjektiivid paremad olla, ent stabilisaatorit see ei kompenseeri.

Aktuaalsemaks on muutunud tuleviku kaamerate puhul võimalus kasutada poolkaadritele mõeldud objektiive täiskaader kaameratel. Loogika peitub selles, et rakendatakse väiksemat pinda sensoril, vähendades sellega resolutsiooni. Esimese kaamerana omavat seda võimalust 5D järglane, mille puhul täiskaader pakub 16 ühikut resolutsiooni, poolkaader aga 6 ühikut. Samuti on oodata sellise innovaatilisuse edasikandumist ka APS-H mõõdus sensoritega kaamerasse (1D Mark IV ?).

Selline lahendus muudaks ülemineku poolkaadrilt täiskaadrile oluliselt valutumaks, arvestades näiteks EF-S 17-55mm f/2.8 IS USM hinda (~20 000.-). Hetkel veel peab arvestama EF-S sobimatust täiskaadriga (5D, 1D Mark II), ainuke lahendus sarnase fokaalvahemiku jaoks on muretseda Canoni 24-70mm f/2.8, mis samuti oma hinnaga kuigivõrd ei hiilga).

18.08.07 Ootusärevus

---

Canon EOS 40D on tulekul ja kuulduste järgi juba esmaspäeval, 20.08, mil Canon annab teada 30D ning G7 tootmise lõpetamisest. Reaalset saadavust kauaoodatud Canoni uuele peeglile arvatakse 2. septembrist.

See, et G7 samuti endale järglast ootab, tuli mõnevõrra üllatusena, kuna tegu on suhteliselt eduka digikaga ning veelgi edukama seeriaga. Miks aga otsustas Canon nii kiirelt uue mudeli tootmise lõpetada - nägi G7 ilmavalgust ju vaevalt aasta tagasi septembris.

Samalt lingilt leiab veel vihjeid 450D ning 5D järglase kohta, mõlemad uue aasta alguse teema. Lõpuks ometi tundub, et Canon on hakanud Nikonit tõsiselt võtma ning suuremaid muudatusi oma kaamerates läbi viima. Hämmastab see, kui kiirelt jõuavad 1D Mark III mõningad omadused tavatarbija klassi kaameratesse.
... link ...

Spekulatsioonide sekka veel üks link, mis paistab ainult kinnitavat seniseid arvamusi 40D tehniliste näitajate kohta. 10 megapikslit tekitab usaldust Canoni valikus resolutsiooni asemel pildikvaliteeti hoida, samuti oleks maru, kui autofookus endale tõesti uuenduse leiab. Öelda 40D kohta 1D Mark III Lite kõlab lubavalt. :)
... link ...

Sonyl pole mingit kavatsust niisama paigal seista ning nina nokkida. Tundub teine hirmutavalt tõsine olevat selle täiskaader äriga, meelitades Nikonit uute, paljulubavate sensoritega. Lingilt leiab umbkaudset infot Sony oodatava lipulaeva, Alpha 500 kohta, mis pärib endale 20 ühikut resolutsiooni, samas kui nõks allpool oleva Alpha 300 leiab endale 14 ühikut resolutsiooni, olles kolmveerandkaader mõõdustikus (1,25x - pole vist kuigi hea lahendus kasutada terminit "peaaegu-täiskaader").

Sony maailma vallutamise plaanid kõrvale jättes on muidugi hea meel, et Canonile täiskaadri segmendis konkurentsi tekib, samuti võib oodata kusagil tulevikus ka Nikoni trügimist. Hinnad võiksid samuti kiiremas korras laiemale rahvamassile vastuvõetavamaks muutuda.
... link ...

Nikon D3 Announced...
... link ...

11.08.07 Uudised, lemmikteema, muljed

---

Canon kahekordistab 450 miljoni dollari eest CMOS sensorite toodangu, plaanides hakata neid kasutama lisaks peegelkaameratele ka tavalistes digikaamerates (senimaani kasutas rohkem Sony CCD sensoreid). Canoni jaoks väiksem kulu, ent huvitav oleks näha, kuidas mõjutab see pildikvaliteeti digikatel. Samuti investeerivat Sony taolisesse strateegiasse.
... link ...

Valitud Carl Zeissi objektiivid Pentaxile, saadavus augustikuus. Canon võiks samasuguse "juhtumi" osaliseks saada.
... link ...

"Sajandivahetusel oli igas kaubanduskeskuses labor, kus undas suur masin ja tegi negatiive fotodeks. Kui aga digifoto rünnakule asus, ennustati fotoärile vaat et lõppu, kirjutab Lauri Linnamäe. Nii ka läks. Peaaegu."
... link ...

Asjalik lugemine neile, kes üritavad otsustada, kas on neile tõesti vaja suurt ja kobakat peegelkaamerat või asub nende helgem tulevik käepärasemates kompaktkaamerates. Peaks ise samuti selle valiku kohta kirjutama; tihti näha foorumites arutelusi teemadel "kas ja milline" jne. Oleks abistav asjatundmatumale inimesele otsustada.
... link ...

Koht erinevate kaamerate pildikvaliteedi võrdluseks. Muljetavaldavalt põhjalik.
... link ...

Lugemist selle kohta, kuidas vähendada müra absoluutse miinimumini. Suuremat rakendust leiab siiski vähestes olukordades.
... link ...

Võrdlus keresisese ning -välise stabilisaatori vahel. Isiklik suhe: optiline tundub parem, kuna pildiotsijas on efekt näha, samas leiab antud teemast häid argumente keresisese stabiliseerimise poolt.
... link ...

Huvitavad spekulatsioonid muutustest fototehnikamaailmas lähiaastatel. Nõustun sellega, et need resolutsiooni sõjad aeglustuvad oluliselt, ent kuidas hinnapoliitika muutub? Kaua läheb aega alla 30 000.- maksva täiskaadri jõudmisega turuni?
... link ...

Nüüd minu hetke lemmikteema juurde - Canon EOS 40D. Avalikustamine augusti lõpp/september, seda kinnitab kas või 30D oluliselt langenud hind ( 11.08.07 seisuga 14 990.- @ photopoint ), samuti tekkis viimase nädalaga suur kära BestBuy.com ümber, kuna viimasel olevat kinnitus 40D lähiajalisest ilmumisest.

Tehnilised andmed on endiselt segased. Põhiline küsimus seisneb selles, mida Canon lisaks loogilistele uuendustele/parandustele kaamerale kaasa poogib; kuidas mõtleb Canon D200/D300-le konkurentsi pakkuda? Vältimatu on "näpata" teatud funktsionaalsust 1D Mark III-lt: Highlights Priority, Live View, 14-bitine töötlus, sRAW võimalus, mainimata kaasaegsem autofookus ning Nikoni eeskujul ka suurem ning heledam pildiotsija, magustoiduks veel pikendatud aku eluiga.

Kõige tundlikum teema tundub Canonil olevat ilmastikukindlus, mida ta kangesti tahab ainult 1D seeria isenditel rakendada. Eelmainitud vägagi praktilistest elementidest piisaks vaid kahest-kolmest, et **D seeria mõnegi võrra konkurentsivõimelisemaks muuta. Kui aga 40D tuleb rohkem 20D Mark III moodi, on selge, et pigem eelistada 30D-d oma oluliselt madalama hinnaga või investeerida natuke rohkem ning vaadata juba 5D poole.

5D-ga seoses võib ära mainida viimase aja arvamust nagu ilmuks järglane sellele ( 5D Mark II / 7D ) juba sügisel. Hetkel võib ainult eeldada, et kasutusele võetakse 1Ds Mark II sensor, mis tähendaks kergelt rohkemat müra. Selge see, et kel vaja puhtamat pilti, valib vana 5D, kel vaja rohkem resolutsiooni, valib uue 5D.

Lõpetuseks muljetan lühidalt Canoni odavama otsa fiksidest - 28mm f/1.8, 28mm f/2.8 ning 35mm f/2.0. Esimene, olles neist kõige kallim, omab selget eelist ehituses, samuti ka kiireim neist nii avalt kui ka teravustamiselt (ainuke USM-iga). Ehituskvaliteedilt on ta identiteetne 50mm f/1.4-ga. Teravusest rääkides on mõlemad 28mm-ised maksimaalse ava juures suhteliselt teravad, kergelt ehk tuhmide värvidega.

35mm-i kohta peab mainima, et automaatse teravustamisega ei saanudki subjekti õigesti fookusesse, kuna objektiiv kannatas selgelt back focus nähtuse all. Käsitsi teravustamise puhul - kui kord fookuse õigesti paika sai - oli pilt võrreldav ülejäänud fiksidega (samuti kergelt tuhmide värvidega).

Kolmest adekvaatseim tundus 28mm f/1.8. Teravustamine oli kiire ning täpne, samuti ülivaikne, ehituskvaliteet oli selgelt teistest üle, selle tõttu kahjuks ka hind, mis ava võrra aeglasema toruga võrreldes peaaegu kahekordset hinda küsib. Ütleme nii, et You get what you pay for.

Prooviks sain kaamera ette ka 24-70mm f/2.8. 960 grammi tundus veidral kombel täitsa paras 350D ees. L-seeria eelised olid muidugi tuntavad (ilmastikukindel konstruktsioon) ning silmnähtavad (kirkad värvid ning väga vähene kromaatiline aberratsioon). Antud objektiivist põhjalikumalt juba septembrikuu alguses, mil plaanin valmis saada 24-70mm ning 24-105 võrdlusega.

Lühiperioodiline kogemus 70-300mm f/4.0-5.6 stabiliseeritud variandiga: korralik ehitus- ning pildikvaliteet mõistliku hinna eest. Kaugemas otsas küll armetult pime, ent selle vastu on torul pildistabilisaator, millega sai 300mm-i juures täiesti terava pildi 1/60 säriga. Kindlasti lubaks väikse harjumise ning harjutamisega kasutada ka 1/30 säri, võib olla isegi aeglasemat. USM-i puudumine on ainuke negatiivsem külg objektiivi juures, ülejäänu tundub olevat konkurentsitu.

22.07.07
Spekulatsioonid Canoni plaanide kohta

---

Viimasel ajal on kuulujutud Canon EOS 40D kohta jälle aktiivsemaks muutunud. Levib arvamus, et Canonil ei jää muud võimalust kui augusti lõpus või septembris kaamera välja kuulutada. Võimalik, et isegi varem. On selge, et Canon peab oma **D seeriat tublisti elustama. Nikoni D200 on vägagi edukalt rahvale peale läinud oma ergonoomika ning funktsionaalsusega.

Samuti on teised segmendid Nikonil suurepäraselt kaetud: D80 võistleb peaaegu 30D-ga, 400D-st selgelt üle (siiski ka hinna poolest). Kel raha vähem, leiab suurepärase valiku D40 näol. Paljudele Canoni pooldajatele oli 30D suureks pettumuseks; tundus see olevat rohkem 20D Mark II, pakkudes olulisematest uuendustest ainult suuremat ekraani ning punktsärimõõtmist (spot-metering).

2003-08	EOS 300D
2004-01	EOS 1D Mark II
2004-08	EOS 20D
2004-09	EOS 1Ds Mark II
2005-02	EOS 350D	(300D + 18 kuud)
2005-08	EOS 5D
2005-08	EOS 1D Mark II N	(1D Mark II + 17 kuud)
2006-02	EOS 30D	(20D + 18 kuud)
2006-08	EOS 400D	(350D + 18 kuud)
2007-02	EOS 1D Mark III	(1D Mark II N + 18 kuud)
2007-08 ?	EOS 40D	(30D + 18 kuud)
2007-09 ?	EOS 1Ds Mark III	(1Ds Mark II + 36 kuud)
2008-02 ?	EOS 450D	(400D + 18 kuud)

Selge see, et - jättes täiskaadrid kõrvale - meeldib Canonile hoida kindla seeria kaamerate vahel 18 kuud, avalikustades iga poole aasta tagant midagi uut. Heites pilgu täiskaadritele, nii 5D-le kui ka 1Ds Mark II-le, on arusaadav, et Canon ei tunne vähimatki konkurentsi, seega ei ole ka mingit kiirustamist uue ja parema lagedale toomisega. Nikon's move.

Resolutsiooni vaatepunktist olukorrale lähenedes vajaks kiiremas korras uuendust just 30D. Kui nüüd aga see kõige tühisem tehniline näitaja kõrvale jätta ning reaalselt olukorda hinnata, selgub et 30D on kohe kindlasti Canoni ainuke kaamera, mis tõeliselt vajab uuendust. 400D on suurele osale rahvamassist piisav, 5D-l puudub otsene konkurents omas klassis, 1D seeria just sai omale väärilise järglase (jättes kõrvale fokuseerimisjamad; ka uus 1.09 firmware pidavat seda mitte ravima korralikult). 1Ds Mark III peaks spekulatsioonide järgi aasta lõpus ilmuma.

Pikka aega oli mõttelaad, et Canon on oma **D seeria metsa keeranud. Ühelt poolt vaadatuna oli see tõsi, kuna D200-le ei saanud see kuidagi vastu (väljaarvatud müra osas). Teisalt võis eeldada, et Canon ise oli seeriaga rahul ning rakendas "If it ain't broken, don't fix it" strateegiat. Nüüd aga on ka Canonile selge, et seeria peab suuremaid muutusi nägema kui suurenenud resolutsioon ning tolmueemaldus. Võib eeldada, et 40D pärib 1D Mark III-lt Highlights Priority funktsiooni (pulmafotograafidele asendamatu), Live View ning sellega koos ka ehk suurema ekraani (3" ?). Digic III, iso 6400, tolmueemaldus, 5-ne sarikiirus (6-7 ?) on elementaarne.

Liiguvad ka jutud uute Canoni objektiivide kohta, täpsemalt uuendatud 18-55mm ning Sigmale ja Tamronile konkurentsi pakkuv 18-200mm f/3.5-5.6 IS USM. Milliseks viimase hind kujuneb, pole aimugi; võib ainult eeldada, et kvaliteedi nimel küsitakse kolmandate osapooltega võrreldes rohkem (seda juba pildistabilisaatori pärast).

Tunde järgi pakun, et suurim tähelepanu 40D avalikustamise juures pöördub ilmastikukindluse poole. Canon teab, et ilma selleta pole tal pooltki võimalust Nikoni D*** seeriat murda. Isegi Pentaxi K10D pakub seda. Nii et parem oleks, kui Canon muudaks 30D järglase tolmu-, niiskus- ning kuulikindlaks, väheneksid pilgud eelmainitud suure müügiartikliga Pentaxile.

Resolutsioon on kahe otsaga asi 40D puhul. Aeg hakkab sinna jõudma, et kaamerad 10 000 - 15 000 hinnaklassis saavad omale 12-13 megapikslit. Canon ei tundnud 30D puhul muret resolutsiooni 8.2 peale jättes, seega võib eeldada, et 40D saab omale vähemalt ("tagasihoidlikud") 10.1 millionit. Kui aga Canoni uuemad CMOS sensorid ning Digic III protsessorid antud näitajat ilma pildikvaliteeti kaotamata tõsta lubavad, võib ehk tõesti oodata kõrgemat resolutsiooni.

Oleks raske uskuda, et Canon hakkaks resolutsiooni tõstmisega riskima pildikvaliteedi kaotamisega. Selge see, et seda võib lubada ***D seeria puhul, aga mitte **D, veel vähem *D seeria kaameratel. Peab leiduma põhjus, miks Canon on nii enesekindel (kuulduste järgi) 22.2 megapikslise resolutsiooniga tulevase 1Ds Mark III puhul. Sellisel juhul suureneks resolutsioon sama võrra, mis üleminekul 1D-lt Mark II-le. Võimalik, et Canon tundis vajadust nii pikalt oodata, kuni tehnoloogia küpses. Vahva kui sellised resolutsioonid ilma kompromissideta saavutatavad oleksid. 40D 12 megapiksline resolutsioon astuks 5D-le kandadale, kuid ainult kaudselt, kuna viimane on hoopis teise kategooria kaamera.

Kõigele vaatamata on kuulujuttude järgi oodata 5D-le asemikku (või koguni kahte) juba see aasta. Tuleb välja, et 5D on hetke Canoni edukaim kaamera ajahambale vastupidamise suhtes; kuulutati ta välja 2005 aasta augustis. Aasta teine pool läheb kahtlemata põnevaks - saab näha, mis on Sonyl öelda Canoni domineerimise kohta täiskaadri maailmas. Viimased arvamused väidavad kahte uut mudelit: järglane a100-le, samuti midagi professionaalidele (arvatavasti a** seeria). Uutele kaameratele lisaks on tulekul suur hunnik objektiive Alpha kaameratele, mõned välimuse järgi Carl Zeissi toodangud (rohkem infot).

Ei puudu erinevad kuulujutud ning spekulatsioonid ka Nikoni kohta. Hellitatakse lootust näha D200 järglast (D300), samuti on juba aastaid oodatud D* seerias uut verd (D3). Viimase kohta levib kulutulena arvamus pooleldi täiskaadrist, täpsemini 1.1 kordaja, mis säästaks fotograafi täiskaadri objektiivide udusematest nurkadest ning suuremast vinjeteerumisest, samas pakkudes oluliselt laiemat vaatenurka kui kõik senised Nikoni peeglid. Senised numbrid väidavad 18.7 / 7999$.

Paljud arvavad, et Nikonil pidi olema konkreetne põhjus loovutamaks D200 kere Fuji S5 Pro jaoks. Aeg ütleb, kas D300 kohta ka midagi ametlikumalt kostakse. On ju Nikonil ometi 90. aastapäev; fännid jälgivad pinevalt kalendrit, mis tiksub lähemale juulikuu lõpule, kus peaks oodata olema millegi uue avalikustamist. Hetkel tundub Nikonil D* seeria kriitilisem olevat; Canon viivitab endiselt D200 konkureerimisega.

01.07.07
Lugemist ning suvekuude plaanidest

---

Täpselt kuus kuud möödas, täpselt kuus kuud veel. Nii need aastad jooksevad.

Jätan nüüd selle heietamise kõrvale ning asun asja juurde. Esmalt potsatan siia natuke huvitavat lugemist, mida soovitan kas või ajaviiteks sirvida.

Valel ajal vales kohas - politsei julmus süütu fotograafi vastu. Kirjeldused võivad tunduda pisut ülepingutatud, ent reaalsus vaevalt et leebe on.

Leica M8 proovilepanek Iraagis - Ashley Gilbertsoni muljed kaamerast sõjatsoonis. Kindlasti tasub ka juuresolevad pildid üle vaadata.

Megapikslite tegelik tähtsus - It seems logical that more megapixels would mean a sharper photo. In truth, though, it could just mean a terrible photo made of more dots. Suurepärane artikkel selle kohta, miks tuleks kaamera ostmisel resolutsiooninäitaja unustada.

Polariseeriva filtri kasutamisnipid - lühidalt ning konkreetselt ära seletatud, kuidas oma maastikukaadreid esteetiliselt sügavamaks muuta.

Korjan siia kokku mõningad tehnikaga seotud artiklid ning uudised. Kel huvi... see on juba arvatavasti nendega kursis :)

Pikemad ning lühemad torud:
Sigma 300mm f/2.8 vs Sigma 120-300mm f/2.8 - võrdlus sama maksimum fokaalkaugusega fiks- ning suumobjektiivi vahel. Suumikas tundub isegi kvaliteedi tagaajajatele parem variant olevat.
Tokina 16-50mm f/2.8 - kauaoodatud toru, ent kahjuks jääb pisut nõrgaks. Ehituskvaliteet on kahtlemata kõva, raskus samuti hea boonus, ent kui hind just 8 000.- kanti ei kuku (uue objektiivi puhul kaheldav), tundub Tamroni 17-50mm f/2.8 parem variant. Viimane tundub kergelt teravam, samuti peab arvestama Tokina nõrkusega kromaatilisele aberratsioonile.
Olympus 70-300mm f/4.0-5.6 - teleobjektiiv, millel peaks olema suurepärane bang-for-buck väärtus. Ootan juba kannatlikult ülevaateid ning muljeid.

Le section pour les peegelkaamerad (vms):
Canon EOS 1D Mark III - Popular Photography ülevaade Canoni uusimast spordimaailmale orienteeritud peeglist. Hetkel siiski veel saadavad kaamerat kohati probleemid teravustamisega. Time will tell, kui kiirelt Canon olukorra lahendab.
Pentax K100D Super - vana tegija uues kuues. EI miskit muud uut, kui K10D-lt võetud paar omadust viiakse vanemasse mudelisse üle. Oodatav hind tundub siiski sellise kaamera kohta ülimagus - ~550$.
Fujifilm FinePix S5 Pro - antud lingil hunnik viiteid ülevaadetele. Fujifilmi peeglitele kohaselt on uuel mudelil säilunud täpne värviedastus ning väga lai dünaamika ulatus, miinuseks on aga aeglus (orienteeritud rohkem pulma- ning portreefotograafidele).
Olympus E-410 - ülevaated räägivad rohkem positiivset. Olen antud Olympusega ise põgusalt kokku puutunud - sarnaselt Nikoni D40-le meeldis kaamera väiksus, kuid on kindel, et nii väikse peegli käsitlemist peab kõvasti harjutama. LiveView tundus kohmakas, ent kasulik.
Sigma SD14 - nendele, kellel kokkupuuteid Sigma varasemate peeglitega, on uus kaamera heaks värskenduseks, ülejäänud inimesed aga ei suuda kallist riista kuidagi põhjendada. Palju on Sigma fännidelt kriitikat saanud Popular Photography ülevaade, põhiliselt just autori oskamatuse pärast kaamerat õigesti kasutada.

Ülevaated viimase aja kuumimatest digikaameratest:
Nikon CoolPix P5000
Olympus UltraZoom SP-550
Canon PowerShot S5 IS
Panasonic Lumix DMC-FZ8

Digikaameratest veel nii palju, et praegune trend paistab jõudvat 12 megapikslini. "Haige" tundub hea omadussõna selle kohta.

Fotograafiateemale vahelduseks natuke statistikat difocus.pri.ee kohta.

Esiteks juunikuud iseloomustavad numbrid. Aastataguse perioodiga võrreldes oli külastajate arv täpselt kümme korda suurem (vastavalt 58 külastajat eelmisel aastal ning 580 külastajat see aasta). Keskmine päevane külastatavus tõusis peaaegu neljakordselt (vastavad numbrid on 9 ning 34). Külastajate seas tõusis Internet Exploreri kasutajate osakaal 11-lt protsendilt 41-le, Firefox langes aga 57-lt protsendilt 43-le. Andmevahetus otsingurobotitega oli eelmise aasta 199.19 MB-ga võrreldes sel korral 390.36 MB. Leheküljeni viivad märksõnad on enamasti seotud suurtootjate (Canon, Nikon) või nende toodangutega (objektiivid, kaamerad), järelikult on püüdlus blogi tehnikakesksemaks muuta enam-vähem vilja kandnud. Karm värk.

Poolaasta kaupa näitajaid üldisemalt.

	2006 esimene pool	2006 teine pool	2007 esimene pool
Külastajaid	444	1124	2618
Külastusi	1916	2592	4431
Andmevahetus	4,5 GiB	12 GiB	9,71 GiB

Külastajate hulk on järjest tõusnud, vahe on lausa kordades. Külastuste arv tõusis teise 2006 teisel poolel 1,3 korda, 2007 esimesel poolel aga suisa 1,7 korda. Andmevahetus oli 2006 teisel poolel suurem, kuna sai aktiivsemalt tegeletud saadete tegemisega. Suurte videofailide alla andmevahetus mattuski.

Prognoosid 2007 teiseks pooleks? Külastajaid ~3500, külastusi ~5300, andmevahetus suureneb lineaarselt külastajatega.

Juunikuu algul lootsin ning lubasin uute artiklitega valmis saada kuu lõpuks, aga võta näpust - elu tundub liiga kiire selle jaoks. Hetkel on tähtsam autokool ära lõpetada, pärast seda on aega lõpmatult. Ma ei hakka midagi lubama juulikuuks, ent oleks masendav, kui ma ei jõuaks suve jooksul lõpule Canoni 18-55mm f/3.5-5.6 ning 50mm f/1.4 ülevaadetega, samuti ootan võimalust HDR-i kohta kirjutama hakata.

Mingi hetk turgatas pähe galerii kaasajastamine. Liialt segaseks on praegune albumisüsteem läinud, vaja oleks see kuidagi konkreetsemaks muuta, samuti teha kriitiline valik olemasolevatest piltidest. Sellised elementaarsed funktsioonid nagu "Viimati lisatud pilt", "Viimati uuendatud album" jne peaks kah juurde pookima. Esialgu ütlen umbkaudse tähtaja, milleks on jõulud. Tundub olevat kaugel, ent kiirustada sellise asjaga ma ei kavatse.

17.06.07
Photopointis objektiive proovimas

---

Viimane nädal möödus põhiliselt uusi objektiive proovides, kõik jällegi tänu Photopointile. Kere ette sattusid sellised isendid nagu Sigma 10-20mm f/4-5.6, Sigma 30mm f/1.4 ning Canon 10-22mm f/3.5-4.5, samuti sain rohkem selgust teleobjektiivide dilemmasse (50-150mm f/2.8 vs 70-200mm f/2.8 vs 100-300mm f/4). Proovitud sai ka Canoni uusimat teleobjektiivi, 70-200mm f/4 IS. Aga nüüd kõigest üksikasjalikumalt.

Alustan ülilainurkadest. Taolise ehituskvaliteediga nagu Tokina omal just ei üllatata, samas on torud 2mm-i võrra laiemad. Võrreldes Canoniga on Sigma natuke väiksem, siiski jätab ta vastupidavama mulje, lisaks antakse ka päikesevarjuk kaasa. Mõlemad on ülilainurga kohta täiesti teravad, tulemus paraneb kindlasti veel ava vähendades.

Paraku tundub Sigma tonaalsus natuke etem, andes loomulikuma tulemuse kui Canon, mis tundus kergelt alasäritavat, samuti olid värvid natuke tuhmid. Esimest korda nägin Canoni objektiivi omamas back-focus efekti. 350D väikse pildiotsijaga ei saanud kohal olles arugi teravustamisest, mis hiljem piltidelt vaadatuna selgelt mööda oli. Ainuke, milles ehk Canon parem tundus, oli kromaatiline aberratsioon. Viimast tundus Sigma kaadrites rohkem esinevat.

Siiski paistab ülilainurkadest just Sigma kõige parim valik olevat. Pildikvaliteedis on nad kõik enam-vähem võrdsed, igal ühel oma kindel tugevus ning nõrkus. Suurem vahe leidub ehituskvaliteedis, milles hiilgab selgelt Tokina, samuti on tal ainukesena maksimaalne ava konstantne. Sigma on jällegi odavam, pakkudes konkurentsiga sarnast pildikvaliteeti. Canoni variant on teistest kallim, pakkumata midagi oluliselt paremat. Teistest oluliselt kõrgema hinna juures eeldaks vähemasti kaasapandud päikesevarjukit.

Järgmiseks võtan ette Sigma 30mm-i, mis lõigatud sensori ees on põhimõtteliselt normaalobjektiiv. Arvatavasti enamus, kellel normaalobjektiiv ise olemas, tunnevad, et võiks kõrvale ka miskit laiemat olla. Sigma suurimad konkurendid on Canoni 28mm f/1.8 ning 35mm f/2, mõlemal omad head-vead. 28mm on suhteliselt hea ehitusega ning hääletu teravustamisega, samas maksab ka peaaegu topelt võrreldes 35mm-iga.

Sigma mahub hinna poolest mugavasti Canonite vahele, pakkudes EX-seeria ehituskvaliteeti, kiiret ning hääletut teravustamist ning suurepärast pildikvaliteeti. Viimase all pean silmas kriitikat kannatavat teravust maksimaalse ava juures ning naturaalseid värve. Mõnedel kaadritel tundus teravustamine küll kergelt mööda, aga usun täiesti, et seda on võimalik vältida, õppides objektiivi lähemalt tundma. Pildidefektid on next to nothing.

Mõlemad Sigmad, nii 10-20mm kui ka 30mm tunduvad kätte normaalselt sobivat. Selgelt avaldub kvaliteet konstruktsioonis ning optikas, pakkudes lisaks tugevale ehitusele ka võrdväärset pilti. Sigma pakub fantastilisi alternatiive kallimatele Canoni objektiividele, tuues ohvriks enamasti ainult kesise kvaliteedikontrolli, mille tõttu peab arvestama suurt varieeruvust ühe objektiivi erinevate isendite vahel.

Teleobjektiividest lähemalt ja lühemalt. Sigma 50-150mm ei suutnud millegagi eriti üllatada, teravustades mõnedel juhtudel subjekti taha. Kui aga fookus paigas, oli tegu täiesti teravat tulemust pakkuva toruga, kuid oli selge, et 150mm-ist jääb väheks - teleobjektiiv peaks kaugust pakkuma vähemalt 200mm-it.

Loomulikult kasutasin ära võimaluse proovida Sigma 100-300mm f/4 toru. Raskus ei ole midagi talumatut, pigem lisab ta stabiilsust hoidmisele. Üllatas, kui hästi tuli see toru oma maksimaalse ava juures siseruumides toime. Pidin küll iso tõstma, ent objektiivi teravusele ei saanud vähimatki ette heita, isegi mitte 300mm-i juures. Pole ime, et antud Sigma on palju kiidetud. Ekstra 100mm-it on muidugi magus, eriti suuremate väljakute puhul, mis, võrreldes 70-200mm-iga, tähendab vähem digitaalset suurendust (lõikamist). Ehitus- ning optiline kvaliteet mõlemad on väga kõrgel tasemel, kasutamismugavus on lausa lust. Võrreldes 50-150mm-iga mingit möödateravustamist ei esinenud.

Proovisin võrdluseks ka Canoni 70-200mm f/2.8 stabilisaatoriga varianti, mis eelnevast Sigmast 2x kallim, kuid näitas selgelt stabilisaatori vajalikust sellistel fokaalkaugustel. 200mm-i peal oli pilt peaaegu et liikumatu, mis andis võimaluse kasutada julgelt ka pikemaid säriaegu või vähesemat valgustundlikust. Sigmaga sarnaselt on Canon väga terav, marginaalsel kombel selles aspektis ehk isegi parem. Bokeh on Sigmal kena, Canonil suurema ava tõttu aga lausa kreemjas. Värvid on kahe toru vahel peaaegu et eristamatud.

Muljetan lühidalt ka Canoni 70-200mm f/4 stabiliseeritud variandist. Meeldis selle kergus nii käes kui käsitlemisel. Kas ta nüüd teravam on kui suurema avaga 70-200mm, on raske öelda, kuid on kindel, et mõlemad on üliteravad, eriti 200mm-i kohta. Samuti teeb stabiliseerimine koostöös objektiivi kergusega eriti lihtsaks saada värinavabu pilte, ka siseruumides. Ka hind on suurema avaga stabiliseeritud variandist oluliselt väiksem, teisalt jällegi rohkelt muljet avaldanud Sigma 100-300mm-ist kallim.

Photopointi hinnakirjas on 70-200mm f/4 IS stabiliseerimata variandist täpselt 7 000.- kallim. Ülevaadetest selgub, et teravus on uuemal variandil märkimisväärselt kõrgem, lisaks sellele on see nii keskosas kui äärtes enam-vähem võrdne (mida juhtub harva - ääred on peaaegu alati keskosast kehvemad). Kas parandatud optika ning mitme ava jagu särikompensatsiooni stabilisaatoriga on piisav argument maksta eelnevalt mainitud summa juurde? Lühidalt öeldes jah. Pean 70-200mm f/4 IS objektiivi paremaks valikuks 70-200mm f/2.8-ga võrreldes, kuna suurematel fokaalkaugustel tundub stabilisaator tähtsamat rolli mängivat kui suurem ava. Veel enam on stabiliseeritud f/4 variant odavam stabiliseerimata f/2.8 variandist.

Tundub, et antud toru on teleobjektiivide seas parim valik hinna-kvaliteedi suhte poolest. Nagu ma eelnevalt mainisin, mängib - sellistel kaugustel nagu 200mm-i ning rohkem - stabilisaator suuremat rolli kui ava. Selge on see, et fotograaf eelistab rohkem häid pilte lõigatuna kui vähem häid pilte originaalsuuruses. Arvuliselt rääkides tähendaks 200mm-i lõikamist 300mm-i peale nii horisontaal- kui vertikaalresolutsiooni vähendamist veerandi võrra, mis polegi nii paha, arvestades suurepärast pildikvaliteeti. Positiivne külg on veel objektiivi oluliselt väiksem kaal, mis väsitab kätt vähem ning asetab ka kotile tagasihoidlikuma koormuse.

09.06.07 Eelmise kuu teemad

---

Maikuu möödus nii kiirelt ja tegusalt, et fototeemaliste mõtteterade ülesse kirjutamine jäi sootuks unarusse. Siiski sai end asjadega kursis hoitud, olgugi et viimane kuu tundus kuidagi uudistevaene. Tihedalt oli kaamerate firmware uuendusi, mida suuremad tootjad järjekindlalt välja andsid. Aeg-ajalt leidus siiski ka huvitavamaid hetki, mõnedest all järgnevalt lähemalt.

Canon Powershot S5 IS

Peegelkaamera omanikuna ei pööra ma tavaliselt tähelepanu madalama (üldsegi mitte halvas mõttes) klassi digikaameratele, ent see oli just pilt ( dpreview.com link ) antud kaamerast, mis mu silmad "fookusesse tõmbas". Nimelt tundub käepide oluline samm edasi olevat, Up To Nikon Standards ütleks. Mõnusalt voolujooneline.

Teine asi, mis kohe tähelepanu köitis, oli objektiivil ilutsev USM tähis. Paljusid Canoni EF ning EF-S sarja objektiive iseloomustab just kiire, vaikne ning täpne fokusseerimine, mida USM puhtalt ongi. Millist efekti annab see aga tavalisel digikaameral, oleks üsna suur huvi näha ülevaadetest.

Miks ma vaatan selle kaamera juures ainult käepidet ning ühte tähist objektiivil? Parameetritest kiiresti pilku üle lastes midagi huvitavat ei leia, järjekordne evolutsiooniline samm, mis justkui kinnitab reeglit "If it ain't broken, don't fix it". Rahvamassi meelitamiseks on loomulikult megapiksleid juurde lisatud. Millal küll hakatakse resolutsiooni asemel sensori suurust tõstma? Paraneks pildikvaliteet, väheneks müra. Paratamatult suureneks muidugi ka hind.

Nikon D40X

Väga sümpaatne on tundunud D40 põhimõte: väike, väga hea pildikvaliteet suhteliselt odava hinna eest. Muidugi lüpsti viimase madalamaks toomise tõttu suur osa Nikoni feature-set'ist, ent praktilisus ei kadunud kuhugi. Väga hea backup kere, ütleks. Resolutsioon tänapäeva mõistes tagasihoidlik, ent reaalselt rohkem kui küllalt. Piiratus Nikoni AF-S seeria objektiividega pole üldse probleem, nii või naa ei kasutata D40-ga täiskaadrile mõeldud objektiive.

Ühelt poolt võib ju mõelda, et grupp inimesi, kellel on suur kollektsioon AF seeria objektiive, kaotavad D40-t kasutades automaatse fokusseerimise võimaluse. Teisalt on vältimatu eeldada, et sellisele grupile ei valmista probleeme oskuslik käsitsi teravustamine.

Ometi oli vaja Nikonil rohkem astuda Canoni, Sony, Pentaxi, Samsungi ning Olympuse kandadele. Ainus võimalus selleks oli resolutsioon moderniseerida (6->10) ning veel paar tühisemat muudatust, paraku tuli see aga olulise hinnatõusuga. Hetkeseisuga on Photopointis hinnavahe neil kahel tegelasel (mõlemad 18-55mm objektiiviga) ümmargune 3000.-.

Kiire hindade võrdlus:

Canon 350D	9490.-
Canon 400D	11 990.-
Nikon D40X	10 990.-
Nikon D80	14 990.-
Pentax K10D	12 490.-
Pentax K100D	7990.-
Sony a100	11 490.-

Muret tekitab võrdlus 350D-ga. Viimane on poolteist tuhat odavam, ent kõikides aspektides (va kompaktsus) peajagu üle. Muidugi, eks aeg ole hindadega oma töö teinud ning D40X on veel suhteliselt uus tegelane turul. Vaadates hinnavahet vanema kasuvenna, D80-ga, on D40X selgelt vales klassis.

Pentaxi pakkumised tunduvad väga sümpaatsed. Kui ei üritata just iga hinna eest uusima tehnika omanik olla, paistab K100D olevat suurepärane valik suhteliselt soodsa hinna eest. Kallimas otsas on jällegi K10D väga konkurentsivõimeline; boonuspunkti saab ta ilmastikukindluse eest, mis teistel sama klassi peeglitel puudub.

Kuulujutud ning spekulatsioonid uute Canoni peeglite kohta

Nüüd, kus 1D Mark III juba pikemat aega väljas, oodatakse kannatamatult ka 1Ds seeria järglast. Kõige tüüpilisem oleks eeldada sarnasust uue 1D mudeliga, välja arvatud resolutsioon, mis kasvab sarnaselt 1D Mark III-ga neljandiku võrra (ehk siis ~21 miljoni efektiivse piksli peale). Niigi juba keskformaatkaameratega konkureeriva stuudiokaamerana pole tal 10-kaadrilist sarikiirust vaja, samuti ka mitte nii suurt autofookuse täpsust.

Palju on oletatud, et uus 1Ds tuleb suuruselt hoopis poole väiksema ning oluliselt kergemana, samuti on vajadus uute objektiivide järgi, mis suurenenud resolutsiooniga sammu suudaksid pidada. Kui palju sellised objektiivid maksma hakkavad, ei julge oletadagi.

Suur, ehkki varasemaga natuke vähenenud tähelepanu on ka uuel **D seeria esindajal, mis peaks suvel müügile jõudma. Olgugi, et mingit teadaannet pole Canonilt veel tulnud, räägivad paljud fotopoeteenindajad ning muud asjaga justkui kursis olevad inimesed üksmeelselt 40D lähiajalisest ladudesse saabumisest, tõrjudes kiirelt 30D müügiletilt.

Spekuleeritud on ka **D seeria minemist APS-H formaati, ehk siis 1,25/1,3 kordajaga sensorimõõtu (üleminek 22,5mm-i pealt ~28mm-i peale). Oluliselt paraneks müratase, arvatavasti tuleks mängu ka maksimaalse valgustundlikkuse suurenemine 6400 peale. Paljude küsimus oleks kindlasti "Mis saab EF-S seeria objektiividest?". Arvatavasti jäävad need ***D seeria pärusmaaks. Canon on juba väljendanud ideed minna aja jooksul täielikult üle täiskaadri peale, APS-H mõõdus sensorid on just "sobivad vahepealsed", pakkudes APS-C sensoritega võrreldes paremat pildikvaliteeti, samas jättes välja objektiivi ääreosad, säästes pilti olulisest vinjeteerumisest ning udustest (mõnedel juhtudel ka aberratsioonirikkatest) äärtest.

Üllatavalt suur kontsentratsioon on ka 5D järglastel. Pole ka ime, kui tegu on senimaani odavaima ja suhteliselt ainukese täiskaaderalternatiiviga. Spekuleeritakse kahte uut tegelast: odavam ja kallim variant. Odavam jääks suhteliselt samaks, arvatavasti uuendatud autofookussüsteemiga, samuti praegusest 5D-st mõnevõrra veelgi odavam. Kallim variant sarnaneks praeguse 1Ds Mark II-ga. Mõlematel uuema aja trendi järgi maksimaalne ISO 6400, DIGIC III pildiprotsessorid ning tolmupuhastusfunktsioon. Kallimal variandil arvatakse olevat Canoni filmikaameratest tuntud silma kontroll fookuse üle (Eye controlled AF). Mugav.

Eestifoto.ee foorumi teema "Parim lainurk toru Canon EOS 400D-le ?"

Link

Üllatavad ausalt öeldes sellised teemad. Näitab ühte kahest: kas küsijal puudub viitsimine ise informatsiooni otsida ja analüüsida või on tõesti lootus, et objektiivist lähevad pildid paremaks. Vaevalt, et inimene, kes sellise küsimuse esitab, hakkab uurima pikslipõhiselt teravuse erinevust näiteks Canoni ning Sigma 14mm-i vahel. Temale on rohkem hind tähtis. Aga esimene soovitus 400D omanikule on 35 990.- maksev objektiiv. Eks ta ole.

Teemaalustaja mainib oma senist, 28-135mm-ist objektiivi ning soovib kõrvale laiemat. Üks foorumiliige soovitab 28mm-ist fiksobjektiivi. Eks ta ole.

Edasi vaadates jäi silma selline kommentaar:

"FIX ON PAREM KUI ZOOM, 2,8 ON PAREM KUI 5,6"

Meenutagem korraks fiks- ja zuumobjektiivi vahet. Fiksobjektiivil on sees vähem klaasi ehk optikat, seega on valguse moondumine selle võrra teoreetiliselt ka väiksem, mis võib tähendada paremat pildikvaliteeti marginaalse aberratsiooni ning suurema teravuse näol. Võib tähendada, aga ei pruugi. Sigma 14mm-i ning Canoni 16-35mm-i võrreldes jääb kvaliteedis Canon peale. Zuumobjektiiv võidab fiksi ees kvaliteetoptika tõttu. Jah, hinnavaheks on 5-kohaline number; antud näitega tahtsin rõhutada rohkem asjaolu, et vahe on tühisem fiks- ning zuumobjektiivi kui kvaliteet- ning tavaoptika vahel.

Eelmainitud kommentaari teine pool on veelgi ebakonkreetsem kui esimene. Jah, suurem ava tähendab väiksemat teravussügavust ning suuremat kogust valgust, mis avast läbi lastakse. Iga fotograafiast huvitatud inimene on end sellega varem või hiljem kurssi viinud; mingil määral põhitõde, mis maast-madalast endale selgeks tehakse. Ent miks lahmitakse suurema ava paremust, mainimata üldsegi milles paremus avalduma peaks? Müstika... Ja ärge tulge ütlema, et portreepiltides.

Tugev tung on teada, miks peaks antud abivajaja mitte rahulduma tavalise 18-55mm-iga? Puhtalt selle pärast, et tegu on komplektiobjektiiviga, mis maksab vaevalt 500.-? Selge, et inimestele, kellele kvaliteet on kriitiline, teavad, mida valida. Inimesed, kes küsivad 400D-le parimat lainurka, saavad hakkama ka odavama lainurgaga; ei pea just väga kreatiivne intelligent olema, teadmaks, et see inimene ei soovi suurel hulgal raha laristada.

Üldse on fototehnikateemad Eestis ja mujal maailmas vahvad. Väga levinud on "Soovitage objektiivi" tüüpi teemad. Teema eestifoto.ee-s, kus 5D omanik küsib 24-70mm f/2.8 ning 24-105mm f/4.0 vahe kohta. Levinud küsimus - seda lihtsam on leida Internetist vastust. Ja vastus on enamasti üks ja sama: 24-105mm on parem igapäeva otstarbeks, suurema ulatuse tõttu annab selge eelise 24-70mm-i ees, kiirematel/hämaramatel üritustel siiski tasub valida 24-70mm valgusjõulisuse tõttu. Moonutusi ja pildidefekte annab kergesti spetsiaalsete programmidega vähendada.

Mõne lausega juunikuu plaanidest ning ideedest.

Kindlasti tahaks arvamust avaldada Canoni 50mm f/1.4-st, samuti kirjutada pikemalt HDR-i kohta. Objektiividest võiks uuesti juttu puhuda - sisetunne pressib ümberkirjutust peale. Ülevaated objektiividest peaks vist üldse varustama näidetega pildikvaliteedist (vinjeteerumine, kromaatiline aberratsioon, teravus jms). Ehk isegi kirjutada Canoni 18-55mm-i kohta, uurides välja, kui "nõrk" ta tegelikult on.

28.04.07 Suhted objektiivide vahel

---

Hämmastav, mida kõike võib ühe nädalaga juhtuda. Veel mõni aeg tagasi uurisin sihikindlalt Tokina kohta, täpsemini 12-24mm f/4.0, 28-80mm f/2.8 ning 80-200mm f/2.8 kooslust. Mingi hetk suutis mõtete vahele trügida dilemma: kas 70/80-200mm f/2.8 või 100-300mm f/4.0. Esialgsete Tokinade asemel on nüüd päevavalguse käes hoopis isiklik küsimus, kas tõesti minna 24-70mm ja 70-200mm teed või üritada saada hakkama 18-50mm ning 50-150mm komplektiga, lohutades end mõttega, et suuri postreid trükkima ei hakka ning vajadusel objekti lähemale toomine digisuumi põhimõttel ära ei tapa.

Viimased Sigma DC objektiivid on paljude sõnul teravuselt piisavalt arvestatavad. Samas jällegi on ülimalt ahvatlev Canoni viimane tele - 70-200mm f/4.0 IS. Varem eelistasin stabilisaatorile alati ava, teisisõnu valisin f/4.0 IS asemel f/2.8, olgu see siis lainurk või tele. Stabilisaator võib sul korvata mitu avajagu valgust, ent mis kasu on 1/10 säriga liikuva objekti pildistamisel? Teisalt on paljud eelmainitud Canoni objektiiviga stabilisaatorit kasutades 3 avajagu valgust võitnud, muutes toru valgusjõulisuse põhimõtteliselt f/1.4 võrdväärseks. Selline lähenemine paneb suu koheselt vett jooksma. :)

50-150mm oleks oluliselt odavam kui 70-200mm, optiline kvaliteet tundub olevat isegi parem. Samas ärritab, et Tokina 50-135mm on veelgi teravam kui Sigma. 15mm kaotus tähendaks veelgi suuremat vahet 200mm-iga, mis esialgu tundus pealtnäha alternatiivitu. Juba 50mm kaotamine pikemas otsas on valus, ent fotograaf peab suutma harjuda kõigega. Konverter kaotaks hämaramates sisetingimustes avavähendamisega objektiivi mõtte.

Kui palju peaks kaadrit lõikama, et saada 150mm-ist tehniliselt 200mm? 200/150*100-100=1/3 ehk siis kolmandiku võrra kaotaks resolutsioonis, mis tähendaks 2 megapikslist kadu (350D 8mp/1.3=6mp). Polegi paha, kui jälgida pilte, mis tulevad D40-st.

Viskame pilgu hindadele, arvestades objektiiviklassidega 24-70mm ja 70-200mm, mõlemad f/2.8. Canoni torud maksaksid kokku 22490.- + 22900.-, Sigma omad 7900.- + 16900.-. Kahekordne vahe. Tokina 28-80mm + 80-200mm tuleks Sigmaga samasse hinnaklassi. Kui nüüd aga vaadata, kui palju läheb kokku maksma 18-50mm + 50-150mm, siis saame hinnaks 8500.- + 10900.-. Oluliselt odavam. Säästetud raha annaks võimaluse piiluda kas 10-20mm f/4.0-5.6 või 30mm f/1.4, mõlemad Sigma omad. Nendeni veel jõuan, enne aga hõrk filosoofia.

On justkui kirjutamata reegel, et suumobjektiivi maksimaalse/minimaalse fokaalkauguse kasutamisel eelistaks fotograaf mõnevõrra maksimaalsemat/minimaalsemat fokaalkaugust. 200mm-iga pildistades võib eeldada, et soovitakse tegelt saada ~210-220mm, 70mm-iga pildistades võiks vaatenurk olla võrdväärne 65mm-iga jne. Lühidalt öeldes puudub objektiiv, mis kataks suurt ulatust ilma kvaliteedis kannatamata. 3x suum tundub olevat viimane piir, enne kui füüsikalised probleemid ilmnema kipuvad. Mis on põhjus, miks peaks tekkima küsimus 70-200mm f/2.8 ning 100-300mm f/4.0 vahel?

Teleobjektiive uurides koondatakse tähelepanu peaaegu alati fokaalvahemiku maksimumi peale, mitte miinimumi. 70mm ja 100mm pole suur vahe, võrreldes 200mm-i ja 300mm-iga. Valik oleks lihtne juhul, kui kriteeriumiks oleks vaid ulatus või valgusjõulisus, aga mitte mõlemad korraga. Kes ajab suurt ava taga, lepivad 70-200mm-iga, kes ulatust nillivad, võtavad 100-300mm-i. Kui aga mõlemat omadust lantida, kumb oleks õigem otsus? Sigma kahe konkreetse toru puhul muudab asjaolud rõvedalt raskeks see, et objektiivid on samas hinnaklassis, ainult kaal on pikemal tühised 60g suurem.

Kui sellest veel vähe on, võime täpsustada 100-300mm-i hinda, mis tegelikult tuhande võrra väiksemast kasuvennast madalam on, samuti kiidetakse tema teravust rohkem. Vähem oluline vahe on lähim teravustamiskaugus, mis pikemal torul 180cm, lühemal 100cm (makro variant) - sellistest fokaalkaugustest rääkides vaevalt et keegi meetri pealt teravustamist taga nutaks. Natuke - aga ainult natuke - olulisem punkt on maksimaalne suurendus, mis pikemal 1:5, lühemal 1:3.5. Praktika näitab, et lühema toru nõrk punkt on just 200mm, vennal aga ei anna kurta ei selle kauguse ega ka 300mm-iga.

Kõik taandub siiski ava juurde. Huvisfääris ei ole mitte see, kas objektiiv on laiemas otsas 70mm või 100mm, ent kas tema kaugeim ots on 200mm või 300mm. Kas lisa 100mm-i kaalub üles ava võrra valguse kaotust? Sõltub, mida ja kus põhiliselt pildistada. Siseruumides on suurem ava muidugi magus, samuti subjekti eraldamine taustast lisaks lühenenud särile või madalamale iso-le. Selle peale karjuks "Sigma kvaliteedikontroll!!!". Viimane ei ole just kiita saanud. Kui suur on võimalus, et leiad Sigma 70-200mm f/2.8, mis maksimaalse ava juures piisavalt terav on? f/4.0 juures vaevalt, et teravuse üle kurta annaks, ent miks mitte siis juba odavam ja niigi parem 100-300mm?

Tehnilise värgi kõrvale jättes - paljud suudaksid hämaras valguses f/4.0-ga, isegi f/2.8-ga 200mm-ga lastes pilti piisavalt paigal hoida? Räägin stabilisaatorist, mida Canon oma teledele aktiivselt külge on pookinud ning mis oma efektiivsusega kuulsust kogunud. Mitte ainult ei lase Canoni 70-200mm f/4.0 IS pildistada 1/15 säriga, vaid pakub seejuures ka üliteravat pilti (paljude sõnul teravaim tele senimaani). Juba sai mainitud, et kiire actioni jaoks on stabilisaatoriga säri kompenseerimine natuke naljakas. Päeval väljas pildistades pole raske valida 100-300mm-i; kui valgus pole probleem, valiks igaüks pikema tele.

Lahendus, mida pooldan, on oodata ära Tamroni 70-200mm: kergem ning kompaktsem kui alternatiivid, samuti hea eraldusvõime (1:3.1), lähim teravustamiskaugus on võrdväärne Sigmaga (0.95m, Canonil on 1.2m), lisaks uuem (parem?) optika. Malli võetakse just palju poolehoidu võitnud 28-75mm mudelilt. Hind pole teada, ent konkurentsi pakkumiseks ei saa seda just teab mis kõrgele kruvida. Loodetavasti langeb ta kusagile 14 000.- hinnaklassi ligidale.

15.04.07 Lainurgast makroni

---

Viimasel ajal on Photopoint suureks sõbraks saanud, enam-jaolt objektiivide testimise suhtes. Abivalmid ja sõbralikud teenindajad, kes fototehnikast natuke teadlikumad, kes natuke vähem, ent muidu täitsa vahva seltskond. Küsimus "Mida tähendab "Ainult ettetellimisel"?" mõlgub endiselt tasakesi peas, käib see just Canoni 135mm f/2.0 kohta. Arusaamatus seisneb järgnevas: kui ma tellin selle objektiivi, kas ma pean ta ka välja ostma või antakse mulle võimalus ära öelda? Sellise hinnaklassi objektiivi suhtes tahaks kindel olla, et olen võimalikult parema isendi saanud. Jama oleks juhul, kui peaksin tellitud isendi kohe välja ostma, saamata proovida erinevaid mudeleid (selgitamaks välja seltsikaaslastest parema).

Tokina 12-24mm f/4.0 on jätnud ülihea mulje. Tunnistan ausalt, et pole alternatiive (Canon 10-22 ning Sigma 10-20 või 12-24) proovinud, ent paljud nõustuvad tema teravuse osas, mis on ülejäänutega võrreldes klass kõrgemal. Ühed laidavad kromaatilist aberratsiooni, teised mitte; ise ei saa seisukohta võtta, kuna pole saanud objektiivi kontrastsetes tingimustes katsetada. Ehituskvaliteet on Tokinal lihtsalt hämmastav, hind samuti. Ainuke puudujääk: objektiiv on APS-C sensorite jaoks. Alles 16mm-st alates saab kasutada täiskaadril. Mis puutub minusse, siis olen kaotanud soovi viimasele üle minna, põhjuseks vajadus rohkem tele kui lainurga järgi. Tele tuleb APS-C kaameraga oluliselt odavamalt kätte (võrdle lõigatud 200mm f/2.8 ja täiskaader 300mm f/2.8), samuti tunnen, et eelmainitud Tokina on ülilainurgaks piisav.

Tokina objektiivid on üldse silma jäänud hämmastava ehituskvaliteediga ("Built like it will survive a nuclear holocaust." - fredmiranda.com), seega ka kaalukamad (käte värisemine väheneb, ent väsimiskiirus suureneb). Lisaks veel optiline kvaliteet, mis pole senimaani veel ühegi halva kommentaari osaliseks saanud. Maksimaalne ava pole võib olla just kõige teravam, ent ülejäänud objektiivi aspektid rohkem kui korvavad selle. Olen poolt, et korraliku toru disain võiks innustada fotograafi. Oluline vahe nii minu kui ka paljude teiste fotograafide jaoks: kas käia ringi 250g kaaluva plastmoodustisega või vähemalt pool kilo kaaluva metallsulamist toruga.

Esimest korda proovisin ka makro objektiive: Sigma 105mm, Tokina 100mm ning Canon 60mm, kõik maksimaalse f/2.8 avaga (mitte, et sellist ava makrovõtetel just tihti kasutatakse). Pilte uurides armusin Canoni torusse. Väga terav, samuti makro objektiivi kohta kiire teravustamisega. Kahtlemata toob ta 350D 8mp sensori resolutsiooni põlvili. Nii öelda. Kui tahta pildistada kergesti ärrituvaid objekte, nagu näiteks putukad, siis võib 60mm-st väheseks jääda. Mis muud, kui uurida 100mm+ alternatiive.

Potsatan siia lõppu ühe lingi. Natuke lugemist spekulatsioonidest selle kohta, millise kuju võib fotograafia järgneva aastakümne jooksul võtta.

23.03.07
Viimastest nädalatest põhjalikumalt

---

Viimastest nädalatest põhjalikumalt.

Endine klassiõde pidas väikest koosolemist sünnipäeva puhul. Innustatuna mõnusast inimhulgast, võtsin kaasa kaamera koos kahe kiire objektiiviga (Canon 50mm f/1.4 ja Sigma 20mm f/1.8). üritus ise oli õhtul ning siseruumides, mis ei jätnud muud võimalust kui kasutada maksimaalset valgustundlikkust. Mis seal ikka, mõtlesin, on ka ju varem mürast järeltöötluse käiguse enam-vähem lahti saadud. Samas tekkis idee kasutada särikompensatsiooni +1, kuna pidevalt on kogemusi tagasihoidliku alasäritamisega (võimalik, et asi on minu kalibreerimata monitoris). Enamus ajast sai lastud ava prioriteediga, kuna valgust f/2.0 puhul oli piisavalt, seega võisin kindel olla, et kaamera valib ise piisava säri. Hämaramates olukordades sundisin manuaalrežiimiga säri 1/50 peale, teades, et failiformaat laseb pärast piisavalt taastada. RAW mõnud :)

Mis mind aga üllatas, kui hiljem monitori taga pilte uurima hakkasin, oli müra vähesus. Ta oli olemas, ent maksimaalse valgustundlikkuse kohta (350D / 1600) eksisteeris teda napilt. Hetkeks tekkis küsimus, kas olin mõned pildid madalama iso-ga lasknud ehk. Siis mõistsin: särikompensatsiooniga püüdis kaamera rohkem valgust kui vaja, enamus piltidel tõmbasin exposure-i kuni poole võrra maha. Teada värk, et varjudes (shadows) võib kehva protsessori puhul müra leida müriaadide kaupa. Just selles osas on Canoni DIGIC II kriitikat pälvinud, uuem versioon (III) pidavat parem tulema. Eks ta ole.

Paljudel tekib kindlasti küsimus, et miks mitte lasta iso1600 asemel iso800-ga ning jätta särikompensatsioon rahule. Järjekordne teema, mis on puhtalt maitse asi. Alati leidub olukordi, kus on valgust vähem ning vajadus suurema valgustundlikkuse järele - kas või korraks - on kiire tekkima. Hetke tabamise huvides on eelistatum, kui ei pea iso-t hakkama kergitama. Tunduvalt kiirem on avaprioriteediga režiim manuaali vastu vahetada, kui muuta iso ning tõmmata särikompensatsioon 0 peale.

Nüüd seiklustest Photopointis. Juba pikemat aega olen uurinud "kuldset keskteed" igapäevaobjektiivide vallas. Nõueteks, nagu ikka, ehituskvaliteet, optiline kvaliteet ning valgusjõulisus. Selge see, et kui sundida end vaatama f/2.8 avaga objektiivide sekka, kisub valik oluliselt piiratumaks. On kallid ja kvaliteetsed, on odavad ning mitte nii kvaliteetsed. Niisiis jäigi pilk pidama Sigmale ning tema 24-70mm-le. Samuti pälvis tähelepanu Tamroni 28-75mm. üks on laiem, teine pikem, mõlemad valgusjõulised.

Poes mõlematega kiired plõksud tehes ning lcd-lt tulemusi uurides leidsin, et Tamron on teravam, mida kindlasti paljud kinnitaksid. Hoopis mõjuvama mulje jättis aga Sigma oma ehitusega ning raskusega. Viimast ajan taga just selle pärast, et kaamera ise suhteliselt kerge - vaja ju kompenseerida. Sigma oli samuti ka suurem, mis küll lisab ainult parema enesetunde, aga ega`s seegi omadus fotograafidel väikese tähtsusega pole. Suumimisrõngas tundus küll esialgu jäik, ent klienditeenindaja kinnitas omadest kogemustest, et see kaob kiirelt.

Arvuti taga pilte uurides leidsin, et Sigma teravus ei küündi küll Canoni 17-55mm tasemele, ent Tamroniga on ta suhteliselt võrdne. Lükates ava f/4.0 peale on teravust piisavalt juba ka suuremateks trükkimisteks, seega muret pole. Tamron on küll väiksem, kergem ja odavam (6490.- vs 7990.-), ent üleüldine mulje Sigmast on parem. Sigma 9 diafragma laba on kah kutsuv number :)

Mõnda aega on olnud soov uuendada oma 350D mõne **D seeria isendi vastu. 30D tundub olevat suhteliselt defitsiit, vähemalt Tartus. Nüüd aga huvitava osa juurde: järjekordselt Photopointis pärides 30D lattu saabumise kohta öeldi mulle, et selle tootmine lõpetatakse varsti või on juba lõpetatud, kuna 40D tuleb kohe varsti peale. Kus läksid mul silmad suureks, kuna ootasin viimast alles sügiseks. Tundub aga et Canon ei kavatse oma endist 18-kuulist perioodi uue mudeliga täita. Mõistetav - on ju ometi Canoni 75. aasta. 1D sai endale uuenduse (Mark III), ka 1Ds ootab juba pikemat aega endale järglast, ei pääse siis ka 30D ilma järglaseta. Aga et juba aprillis? Viimane olevat siiski väljakuulutamisaeg. Kurat seda teab, kuidas tootmisega kulgeb.

09.01.07 Hetketegemised

---

Hetkel tegelen lühemat sorti artikliga, kus tutvustan sellist tähtsat fototehnika aspekti nagu optika. Objektiivid - nende erinevad kasutusvõimalused, piirangud, soovitused. Juba sõna 'objektiiv' annab mõista, et artikkel on suunatud peegelkaamerate omanikele (kompaktkaameratel puudub privileeg vahetada läätsi). Üritan nädalavahetuseks valmis jõuda.

Samuti on idee kirjutada HDR teemal. See üsnagi avarate võimalustega viis kaadriga manipuleerimiseks tundub - ja kahtlemata ongi - ahvatlev, ent mida tuleks teha, et pilt lisaks teatud ebanaturaalsusele ka huvitav oleks. Teema puudutab lisaks veel õiget säritust, mis on hea pildi juures ülioluline, kuid mis sageli kahe silma vahele jäetakse.

Ausalt öeldes väga meeldib artiklite kirjutamine fotograafia teemal. Seda olen ka aeg-ajalt teinud - küll tehnikaga seonduvalt siiski. Kui kellegil miskine idee huvitava teema puhul, antku julgelt teada!

14.09.06
Olympuse ja Pentaxi uued võsukesed

---

Kaks tootjat, Olympus ning Pentax, avalikustasid täna oma uued digipeegelkaamerad. Kuid mida uut saavad need kaks tegijat pakkuda näiteks Canoni, Nikoni või Sony kõrval?

Esiteks paljude poolt pikki silmi oodatud Olympus E-400, mis pidi kuulduste järgi tulema kõige väiksem peegel üldse. Ja nii ta ongi: esimene digipeegel, mis mõõtmetelt meenutab keskmist digikat. Ent kohe tekib küsimus, kui mugav saab olla sellise väikse asjaga töötamine? Eriti veel arvestades asjaolu, et peegli üks suuremaid eeliseid tavalise digika ees on just optiline pildiotsija - kuidas ometi hoida sellist asjandust sõrmedega silme ees? Suuremad peeglid on raskemad ning mugavamad käes hoidmiseks, ilma kahtluseta, kuid kui palju meist on proovinud digikaga läbi elektroonilise pildiotsija kompositsiooni seada ning nuriseda seal juures, kui ebamugav taoline viis on. Pakun, et enamus.

Ühelt poolt on tore, et väike ja värk, aga eks sellel ole ka oma hind (mitte otseses mõttes). Kui ma nägin, kui väike see tegelikult oli, tekkis mul küsimus: kui suur on seespeituv sensor? Järele uurides leidsin sellise arvu nagu 17.3 x 13.0 mm. Olgu, aga selle peale 10MP-d mahutada? Võtame võrdluseks Canon 400D, mille sensor on 22.2 x 14.8 mm mõõdus, ehk umbes kolmandiku võrra suurem, mahutab samuti sama palju megapiksleid, kuid müra madalal hoidmiseks pidi ekstra raha ja aega kulutama sensori disainimisel. Nüüd aga lähme tagasi Olympuse "tillu" sensori juurde: iga piksel on väiksem, mis tähendab, et valgustundlikkus samuti väiksem. Kõik teavad, et valgustundlikkust tõstes kaasneb müra. Aga kui palju? Eks jääb ootama infot ning näidispilte kõrgetel isodel.

Sama palju vaevab küsimus hinna kohta: kas see, et tegu on maailma väikseima peegliga, toob kaasa ka väiksema hinna või kasutab Olympus oma innovatiivsust ära suure raharöövimisega?

Teiseks peegliks on Pentaxi uus K10D, mis esmapilgul ei paista just palju erinevat konkurentsist. Ausalt öeldes ei erinegi. Veidral moel on kõik uued peeglid väga sarnased üksteisega: 10MP, sensori hoidmine puhtana (anti-dust), 2,5" lcd. Kellel pildistabilisaator sisseehitatud (Sony, Pentax), kelle mitte. Tundub, et valik on tehtud tarbija jaoks lihtsamaks: vali firma, mis meeldib või mis tundub odavam. Eks igal peeglil ole omad kindlad funktsioonid; üks sobib paremini üheks asjaks, teine teiseks.

Kuid Pentax on alati olnud odavama otsa esindaja ja just see tundubki hetkel oluline olevat: tehnilised omadused ning võimalused sarnased ülejäänutega, ent hind madalam. Arvata võib, et antud mudel maandub 11k-12k juurde, ent seegi oleks otsustav, kuna ülejäänud tunduvad olevat 15k-16k juures.

Pakun, et kõige suurem sõda tuleb just hindadega, nüüd, kus kõikide tootjate peeglitel enam-vähem samad omadused. Ja just konkurents on see, mis mõjub tarbijatele hästi (langevad hinnad). Mitte, et esimesel kuul midagi olulist toimuks, aga aasta lõpus võib rebimiseks minna (jõulukampaania jms).

Nüüd jääb üle veel oodata Sigma uut peeglit (SD14), mis pidi omaette revolutsioon olema pildikvaliteedis. Mina igatahes olen erutusest plahvatamas. :)

13.09.06
Panasonic DMC-FZ50 & isiklik arvamus

---

Panasonic DMC-FZ50 (dpreview.com ülevaade)

Olulisemad uuendused võrreldes seeria eelmise esindaja, FZ30-ga:

* 10MP vs 8MP
* uuendatud pildiprotsessor
* kõrgem valgustundlikkus (iso 1600 vs 400)
* võimalik lisada spetsiaalne välk
* LCD-d saab nüüd hööritada 180 kraadi
* widescreen filmimine (848x480 resolutsioonil, 30/10fps)

Nendele, kes otsivad omale digikat megapikslite järgi, on uudis justkui õnnistus taevast. Pildikvaliteedi kohta võib tekkida küsimus aga neil, kes teavad, et digikad on alati kokkuhoiu huvides omanud väikseid sensoreid. 10MP-d 1/1,8 tollisel sensoril on justkui elevant tavalises külmkapis. Kui nüüd teha järeldusi dpreview.com ülevaate põhjal, võib välja tuua mõned olulisemad pildikvaliteediga seotud detailid:

* pildikvaliteeti lisa 2MP-d ei mõjuta (lihtsalt suuremale pinnale lubab printida)
* iso400-l ja kõrgemal on rohke müravähenduse tõttu pilt väga pehme ja ujuv (HAH! Hea pähkel neile, kes ajavad resolutsiooni taga: mida rohkem on väiksele sensorile megapiksleid paigutatud, seda väiksem on valgustundlikkus. Niisiis, kas tõesti tahate suuremat resolutsiooni detailivaesema pildiga?)
* ebatäpsed värvid kõrgemal valgustundlikkusel (eriti punane)
* piiratud dünaamika ulatus (seda siis ainult jpg puhul, oleks loogiline)

Muud huvitavat:
* Very usable EVF - siiralt huvitab, kui adekvaatseteks on tänapäeval elektroonilised pildiotsijad muutunud
* 734 grammi (koos patareidega), 12x suurendus (35-420mm), pildistabilisaator, hinnaks 580$

Minu arvamus:
Liiga kaugele on mindud selle megapikslite-marketing BS-iga. Selle tõttu on hakanud kannatama pildikvaliteet ning tekib küsimus: kui inimesi huvitab pildistamine (milleks nad muidu ostavad fotoka), siis peaks neile ju ometi korda minema pildikvaliteet, mitte megapikslid, mis ei otsusta vähimatki ei pildistajas, pildistatavas ega sõnumis, mis peaks pildis peituma. Jah, megapikslite arv on võimas mõjutaja enamikele inimestele, kes usuvad seda pläma, et rohkem on parem (ilma endalt pärimata, et mille poolest?).

Veider jälgida, kuidas aasta-aastalt süveneb see "Revolutsiooni asemel resolutsioon!" ideoloogia.

Hetkel ootan head ning erapooletut ülevaadet Canon 400D ning Nikon D80 vahel. Huvitaks just see, kas Canonil on õnnestunud säilitada juurdetulnud megapikslite juures madalat müra kõrgete isode puhul. Või on ehk lausa parandatud?

17.11.2008 | Arvamus 50D-st

20.04.2008 | Esmamuljed 450D-st

29.03.2008 | 5D järglane juba kevadel?

08.02.2008 | PMA

18.01.2008 | Tihenev konkurents

01.01.2008 | Järgnev

25.12.2007 | Kontakt Nikoniga

23.12.2007 | Sigma vs Sigma

21.09.2007 | Mürast uutel digipeeglitel

18.09.2007 | Canon 40D hetke hinnaseis

11.09.2007 | Muljeid Tokina 16-50mm'ist

27.08.2007 | Canoni vastus Nikonile?

26.08.2007 | Arvamus Nikoni uutest mudelitest

20.08.2007 | Uued Canonid avalikustatud

19.08.2007 | Amazoni kiirustamine

18.08.2007 | Ootusärevus

11.08.2007 | Uudised, lemmikteema, muljed

22.07.2007 | Spekulatsioonid Canoni plaanide kohta

17.06.2007 | Photopointis objektiive proovimas

09.06.2007 | Eelmise kuu teemad

28.04.2007 | Suhted objektiivide vahel

15.04.2007 | Lainurgast makroni